VIDEO | Jõuk paneb ka Tallinna loomaaias jõuvahekorra paika ehk kõik, mida sa surikaatidest peaksid teadma

Nad on nii naabrid kui ka rivaalid ning peavad ellujäämise nimel üksteisega võistlema. Surikaadid elavad dünastiatena ega ole tingimata nii nunnud, kui neid üldiselt kujutatakse.

1. Nad elavad suurtes peredes. Surikaadid elavad suurtes kampades, kuhu võib kuuluda kuni 50 looma. Kamp – või jõuk – koosneb mitmest perekonnast, kus igaühes domineerib üks paar. Seega elavad nad nagu suurtes kolooniates, mida juhivad üksikud loomad – enamasti emased.

2. Igal kambaliikmel on oma töö. Igal surikaadil on oma ülesanne: aidata toidu kogumisel, valvata röövloomade eest ja kaitsta poegasid. Valvavad surikaadid otsivad oma elupaigas kõrgeima koha, seisavad tagajalgadel ja annavad ohu korral häiret – st teevad selleks erilisi häälitsusi.

3. Nende kõhud on nagu radiaatorid. Surikaadid hoiavad end karmi ilma korral kõhtude abil soojas. Ja kui nende kõhud maha jahtuvad, laevad nad need päikese käes pikutades uuesti täis. Jah, nad päevitavad.

4. Igal surikaadil on oma hääl. Ei ole kahte sama häälega „rääkivat“ surikaati. Nagu inimestelgi, on neil kõigil erinevad hääled ja nad tunnevad üksteist ära, isegi kui nad teineteist ei näe.

5. Vajaduse korral võivad nad olla väga isekad. Surikaadid elavad rühmades, kuid kui elu on kaalul, on igaüks väljas enda eest. Näiteks krokodillirünnaku puhul lükkavad nad ühe kambaliikme kõhklematult ründaja poole, et päästa oma nahka.

6. Pojad sünnivad paljaste ja pimedatena. Surikaatide pojad sünnivad pimedana ja enamasti karvadeta, nii et esimese nelja nädala jooksul on nad kaevunud pesakambritesse, mis asuvad maa all. Selle aja jooksul avanevad nende silmad ja kõrvad ning nad kasvatavad veidi karvu. Lisaks muutuvad nad üksteisega maadeldes tugevamaks. Nii et nad hakkavad kaklema enne kui nägema!

7. Kampadevahelised konfliktid võivad nõuda palju ohvreid. Surikaadid võitlevad palju territooriumi pärast ja nende kaklused võivad lõppeda surmaga. Surikaadid on lausa üks kõige mõrvarlikum liik maailmas: umbes 20% surikaatide surmajuhtumitest põhjustavad teised surikaadid. Enamasti püüavad nad bluffimisega võitlust vältida, aga kui nad peavad sõdima... siis toimub veresaun!

8. Kes kasvab kõige suuremaks, saab ka juhiks. Surikaatide hierarhia on lihtne. Kui kamba domineeriv emane surikaat sureb, saab enamasti uueks juhiks tema vanim ja kõige raskem järeltulija. Kui aga noorem õde kasvab vanimast suuremaks, hakkavad nad rivaalitsema. Nii püüavad nad üksteisest suuremaks kasvada ja söövad palju.

9. Nad on mürkide suhtes immuunsed. Surikaadid ei karda madusid, sest nad on paljude mürgiste hammustuste suhtes immuunsed. See tuleneb sellest, et surikaadid kuuluvad mangustlaste sugukonda, kes teatavasti elavad üle kobrade ja teiste mürgiste madude hammustused.

10. Surikaadid ei joo vett. Vaatamata sellele, et nad elavad kõrbes, ei pea surikaadid vett jooma: nad saavad kogu vajaliku vee putukatest ja vastsetest, mida nad söövad. Nad on nii sitked.