Eesti kennelliit: Norra otsus mõned koeratõud keelata avab tee ebaseaduslikele kutsikavabrikutele

Eesti kennelliidu juhatuse esimehe Kersti Paju sõnul on eetilise tõukoerte aretuse puhul koerte tervis ning heaolu alati esmane tingimus, ent Norra äärmuslik kohtuotsus võib oma praegusel kujul teha rohkem halba kui head.

“Norra kohus keelas inglise buldogite ja Cavalier King Charles spanjelite aretuse, ent samal ajal on endiselt lubatud nende tõugude omamine ja näitustel osalemine,” sõnab Paju. “Kuna aretuskeeld puudutab ennekõike kasvatajaid, kelle tegevus toimub Norra kennelklubi silma ja regulatsiooni all, siis võivad huvilised edaspidi otsida kutsikaid hoopis põrandaalustest kutsikavabrikustest, kus koerte heaolu ja tervise peale ei mõelda. Kohtuotsus, mis peaks kaitsma nende tõugude heaolu, võib valada hoopis kütet ebaeetiliste kutsikavabrikute mootorisse ja suurendada haigete koerte tootmist.”

 Paljud Eesti tõuühingud on Paju sõnul seadnud koertel esinevate pärilike haiguste välistamiseks või vähendamiseks aretusnõuded, mis tuleb täita enne seda, kui koer saab kutsikad. Ühe näitena on koormustest, mille positiivne sooritamine on mitmel lühikoonulisel ehk brahhütsefaalsel tõul aretuse eeltingimuseks. Selle testi puhul hindab veterinaar koera suutlikkust läbida teatud vahemaa mõistlikus tempos, ilma et see tooks kaasa liialdatud muutusi pulsis, hingamises, vererõhus, ning koer suudaks koormusest kiiresti taastuda. 

 Mõne tõu aretuse täielik keelamine on Paju sõnul äärmuslik abinõu ja Eesti kennelliit näeb lahendusena pigem koostööd tõuühingute ning kasvatajatega. Kennelliit juhendab ning nõustab kasvatajaid läbi kasvatajate algkursuse, kasvataja kohustuslepingu ning erinevate koolituste. Kasvatajaid julgustatakse teostama terviseuuringuid, kasutama teaduslikke meetodeid ja vahendeid selleks, et aretada nii funktsionaalses kui ka pärilikkuse mõttes terveid puhtatõulisi koeri. Eesti kennelliit lähtub kasvatajatele suunatud tegevuses Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) tõuaretusreeglitest.