“Pistelised külaskäigud koerakasvatajate juurde näitavad, et mitte kõigile koertele ei ole tagatud vajalik hügieen ja hoolitsus, füüsiline aktiivsus, sotsiaalse suhtlemise võimalus ning ligipääs veterinaarsele abile,” sõnab Eesti kennelliidu juhatuse esimees Kersti Paju. “Koostöös põllumajandus- ja toiduameti spetsialistidega loome juhised ja ülevaate sellest, kuidas pakkuda koertele häid elutingimusi loomakaitseseadust, lemmiklooma pidamise nõudeid ja koerte pidamise head tava järgides.”

Põllumajandus- ja veterinaarameti peaspetsialisti Tiina Kuke sõnul saab suur osa väljakutsetest koeraomanike juurde alguse kogukonna vihjetest. “Oleme külastanud erinevad koeraomanikke üle Eesti ja tihti võtavad meid vastu rõõmsad ja hästi hooldatud koerad. Kahjuks juhtub ka seda, et satume kutsikavabrikusse, kus peetakse koeri kitsastes oludes ja nende eest ei kanta hoolt.” Ameti külaskäiku ei tasu Kuke sõnul siiski karta, sest ühine eesmärk on võimalusel puudujäägid kõrvaldada ja pakkuda koertele paremaid tingimusi.

Lisaks teavitustööle töötab Eesti kennelliit sel aastal välja koerakasvatajate jaoks mõeldud programmi, mille abil asuvad kenneleid nõustama selleks välja koolitatud spetsialistid.

“Kennelnõustajate programm võimaldab kasvatajatel küsida nõu ja saada kinnitust, et nende juures on koerte pidamisel peetud kõikidest nõuetest kinni ja seal on loomadel hea olla,” selgitab Paju. “Selline süsteem toimib edukalt Soomes, kus kennelnõustaja positiivne hinnang on kvaliteedimärk nii kasvataja kui kutsikaostjate jaoks.”

Tiina Kukk paneb südamele, et enne looma ostu peab veenduma, et tegemist on usaldusväärse kasvatajaga. Kutsikaga peab kaasa tulema ostu- müügileping, veterinaarpass, võimalusel loomaarsti tõend kutsika tervisliku seisundi kohta ning tõukoera puhul ka Eesti kennelliidu poolt välja antud tõutunnistus. Ettevaatlikuks võiks ostja teha see, kui kutsikat müüakse internetikeskkonnas, bensiinijaamas või kaubanduskeskuse parklas ja puudub võimalus tutvuda kutsika pidamistingimustega. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid