Shanghai Ren Ji ülikooli teadlase Yanchang Wei juhtimisel läbi viidud uuring keskendus hiirele, kelle pojad sündisid ainsast viljastamata munarakust. Epigeneetilised muutused genoomis võivad teatud geenid sisse või välja lülitada.

Uuringu autorid on kasutasid seda geenide redigeerimise tööriista, et jäljendada geneetilist jäljendit seitsmes erinevas punktis munaraku genoomis, millel oli juba igast geenist kaks koopiat. See sekkumine käivitas biokeemilise protsessi, mis on samaväärne viljastamisega: munarakk muutus ainuraksest 140-rakuliseks blastotsüstiks.

Hiina teadlased siirdasid 192 sellist embrüot ka teistele emasloomadele. Vaid üks neist suutis ilmale tuua terve hiire, kes jäi ellu, kuigi kaalus normist vähem. Kaks teist surid pärast sünnitust. Viimane emane järglane sai täiskasvanuks ja suutis normaalselt paljuneda.

Uurimismeeskond usub, et seda tehnikat saaks täiustada nii, et edukate sünnituste protsent oleks suurem. "Partenogeneesi edu imetajatel avab palju võimalusi põllumajanduses, meditsiinis ja teadusuuringutes," lisavad nad.

Allikas: El Pais