Lihavõtete eel: kas sinu pühademunad tulevad õnnelikelt või õnnetutelt kanadelt?

Kuigi enamik eestlastest ei toeta kanade puuris pidamist, ostetakse kaubandusvõrgust siiski ohtralt puurikanade mune. Miks see nii on?

Eesti elanikud tunnevad aina enam huvi nende loomade heaolu vastu, keda toiduainetööstuses kasvatatakse. Käesoleva aasta märtsis läbi viidud Kantar Emori uuringu tulemused annavad selge signaali – 75% Eesti elanikest ei toeta munakanade pidamist kitsastes traatpuurides, teatab MTÜ Nähtamatud Loomad.

Puurides on ühele kanale mõeldud ala võrreldav A4 paberi pindalaga. Täpsemalt öeldes on selle ala suuruseks 23,35 cm x 32,15 cm.
Puurides peetavad kanad ei saa tiibu sirutada ega muid liigiomaseid tegevusi teha. Päikesevalgus ja liivavannid jäävad neile kaugeks unistuseks.
Indiviidide arv munatööstuses on väga suur. Kui kanu peetaks ainult tingimustes, milles on tagatud nende heaolu, väheneksid paljude lindude kannatused.

Eelmisel sügisel läbi viidud Kantar Emori uuringu tulemused näitavad, et 89% Eesti elanikest nõustub, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu silmas pidades. Tarbijad tahavad näha eetilist ja vastutustundlikku ettevõtlust. 83% Eesti elanikest soovib puurivabade kanade mune müügil näha kõigis toidukauplustes. Kaupmehed on sellele reageerinud. Juba 40% Eesti jaekettidest on selgelt välja öelnud, et aastaks 2025 on nende sortimendis vaid puurivabade kanade munad.

Miks siis ikkagi jõuavad ostukorvi enamasti just puurikanade munad?

Kindlasti on tähtsaks teguriks puurivabade kanade munade kõrgem hind. Puurisüsteemides toota on kõige odavam, sest lindudelt on kulude kokkuhoiu eesmärgil ära võetud liikumisruum ja võimalus liigile omaseid tegevusi teha. Seega maksavad puurimunade odava hinna oma kannatustega paraku kinni ruumikitsikuses elavad kanad, kelle heaolu arvelt on meil võimalik kõige odavamaid mune osta.

Teiseks mõjuvaks põhjuseks võib olla ka see, et puurivabade kanade munade üles leidmine poeriiulitelt pakub väljakutseid.
Me kõik teeme igapäevaselt ostuotsuseid pakendite põhjal, mille välimus ja sõnum on hoolikalt läbi mõeldud. Munatootjad teavad, millised sõnumid nende kliente enim kõnetavad.

Nii ongi munakarpidel asuvad müügitekstid väga osavalt sõnastatud, maalides meie ettekujutusse pilte looduskaunitest kohtadest ja rõõmsatest kanadest. Enamik mune tuleb siiski puurisüsteemidest, milles elavad kanad ei ole mitte kunagi nautinud päikesesoojust ja kauneid vaateid või tundnud muru oma jalge all.

Tekstid karpidel edastavad sellisel juhul väärtusi, mida munade ostja toetab, mitte seda, kuidas need kanad elavad – müügitekst ja karbi sisu ei ole kooskõlas. Võõrastav oleks näha munakarbil kitsastes tingimustes ja pikkades puuride ridades elavate kanade pilti. Sellepärast seda sinna ei pandagi. Eesti tarbijakaitseseadus siin aga kindlaid piire ei sea.

PTA tuleb tarbijatele appi ja selgitab, mida märgistused munadel tähendavad.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud.

Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“.

Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.