Milline oleks maailm, kui loomadel oleksid õigused?

Konverentsiga tuletame meelde, et loomad on elusolendid, kes kannatavad keskkonnakriisi nagu meiegi. Maailmas, kus loomade õigusi tunnustatakse, on vähem riske ka inimeste heaolule, ütleb reedel ja laupäeval Tallinna Botaanikaaias toimuva rahvusvahelise loomaõiguste konverentsi korraldaja Saara Mildeberg (Loomus).

Rahvusvaheline loomaõiguste konverents saab toimuma juba seitsmendat korda - miks sellist asja üldse vaja on?

Rahvusvaheline loomaõiguste konverents toob igal aastal kokku kolm olulist osapoolt: teadlased, aktivistid ja loomade õigustega seoses olevatest teemadest huvitatud publik. Lisaks filosoofilistele teooriatele ja aktivistide tegemistele saab konverentsil tutvuda inimestega mõtete ja tegude taga ning muidugi nautida head vegan toitu. Meie jaoks oli oluline, et konverents toimuks seekord hübriidvormis, et kinnitada: need empaatilised inimesed on päriselt meie ümber olemas ja koos saavutame kriitilise massi, et muutused, millest unistame, täide viia.

Kellele on loomaõiguste konverents? Ja millistest õigustest me üldse räägime?

Loomaõiguste konverents on neile, kelle maailmavaade ulatub inimlikust enesekesksusest kaugemale. Loomade õigustest rääkides tuleks alustada nii, nagu inimõigustegi puhul, alusõigustest. Ei ole mõtet võrrelda puurikanade, õrrekanade ja vabapidamisel kanade heaolu, kui nende õigus enesemääramisele, vabale tahtele ja tegevusele on sarnaselt piiratud — ainult toitainete ja naudingu mõttes kergestiasendatava kõhutäie nimel. Lemmikloomapidamise kontekstis tuleb kindlasti mainida tõuaretust, kus valitseb oht, et loom taandatakse teatud esteetilisi tingimusi täitva aksessuaari staatusesse, hoolimata tervisehädadest, mida aretus süvendab. Lühidalt, öeldakse, et eesmärk pühendab abinõu ja see kehtib ka siin: head elutingimused ei pehmenda tervise, vabaduse ja elu võtmise ebaõiglust.

Selle aasta teema on "Loomaõigused keskkonnakriisis" - konverentsi lehel toote välja, et keskkonnateemalistes debattides loomaõigusi ei puudutata. Kuidas te näete, et loomade õigused teemana keskkonnateemalistes debattides võiksid kajastatud olla? Sellest räägitakse ju palju, et loomne toit on suure keskkonna jalajäljega, aga saan aru, et te peate silmas midagi muud.

Keskkonnateemalistes aruteludes käsitletakse loomi peamiselt kui biomassi või biomasinaid: kui palju nad ruumi võtavad, ressursse tarbivad ja toodavad ning kasutust mitteleidvaid ning keskkonda koormavaid kõrvalprodukte väljutavad. Kahtlemata on ka sellisel lähenemisel oma koht ning loomade massiline ekspluateerimine tähendab riskide koondumist, ohustades näiteks looduslikku mitmekesisust, mageveevarusid ja rahvatervist.

Konverentsiga tuletame aga meelde, et loomad on elusolendid, kes kannatavad keskkonnakriisi nagu meiegi. Ühel rindel võitlemine ei välista teist: veganlus ei tähenda ülejäänud keskkonna ohverdamist ja eksootiliste puu- ja juurviljade söömist ja luksuskaupade tarbimist, vaid võimalust toetada kohalikke ettevõtmisi, kultuuri ja majandust julmusevabal viisil.

Milline oleks maailm, kus oleksid loomadel õigused?

Maailmas, kus loomade õigusi tunnustatakse, on vähem riske ka inimeste heaolule — me ei ohustaks oma julgeolekut ega läheks vastuollu oma eetiliste tõekspidamistega.

Ikka räägitakse suurtest nimedest, kuulsustest. Kes on sellised nimed konverentsil?

Reedel on meil hea meel taas kord tervitada briti loomaõiguste aktivisti Ronnie Lee’d, kes kõneles konverentsil ka eelmisel aastal. Ronnie on aktivismiga tegutsenud alates 1970ndatest ning samal aastakümnel loomade loomkatsete laborist päästmise eest lausa vangis viibinud. Tänapäeval on tema meetodid palju rahulikumad, keskendudes inimeste harimisele ja seadusandlikele muutustele.

Aktivismi eri vormidest rääkides peab samal päeval olulise kõne ka inimgeograaf Richard White, kes räägib veganlusest ja tarbimiskultuurist ning üritab need kaks nähtust üksteisest lahku lüüa. Tema ettekandes mängib olulist rolli meid ümbritsev ruum ja keskkond, mis meie käitumist suunavad.

Üks laupäeva tähtedest on veganuuringute asutaja Laura Wright, kes rõhutab oma ettekandes intersektsionaalsuse — ebavõrdsetest võimusuhetest võrsuvate erinevate probleemide seoste taipamiste — olulisust.

Kuhu kindlasti võiks tulla tavakuulaja, kel ei ole loomaõigustega erilisi kokkupuuteid?

Osalejale, kes teeb loomaõigustega tutvumisel alles esimesi samme, on lisaks konverentsi kohvipauside ajal toimuvale mitteformaalsele seltskondlikule arutelule heaks sissejuhatuseks konverentsi viimane paneel “Everyday Matters” laupäeval kell 16-18.30. Paneeli pealkiri on sõnamäng, mis viitab igapäevastele teemadele ja igapäevateemade olulisusele muutuste tekkel. Selle paneeli lõppakkordiks on konverentsi ainuke eestikeelne ettekanne, Anniina Ljokkoi üllatusi täis “Taimsed pärimustoidud”. Samas julgustan kuulama ka teisi esinejaid — huvitavad mõttemängud, uued teooriad ja sõnavara, kuidas loomaõigustest rääkida on garanteeritud nii uutele kui paljukuulnud osalejatele.

Kuidas selline konverents võiks muuta kuulajat ja ka Eesti ühiskonda laiemalt?

Lisaks esinejatele kohtab konverentsil kindlasti ka Eesti teenekamaid loomaõigusaktiviste ja -mõtlejaid, kes kinnitavad oma olemasoluga, et teemad, millest kuuleme välismaa kontekstis on võimalik ja jätkusuutlik ka siinmail.