Maikuus sageneb loomade liikumine - sõiduteid ületavad eelmise aasta põdravasikad, metskitsed, jänesed ja mitmed linnud. Eriti tähelepanelik tasuks olla varajastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel, mil loomad on kõige aktiivsemad, nähtavus kehv ning risk õnnetusjuhtumiks kõige suurem. Kuid miks siis ikkagi iga päev loomadega seotud liiklusõnnetusi juhtub?

Tartu Ülikooli zooloogia osakonna terioloogia kaasprofessori Jaanus Remmi sõnul on üheks põhjuseks kindlasti asjaolu, et loomad lihtsalt ei taju kuigi hästi sõidukite kiirust. Seda just maanteedel, kus kiirused on suuremad.

“Metsloomad on arenenud välja sellise keskkonna jaoks, kus nii kiiresti liikuvaid objekte naljalt ei leidu. Linnud küll näiteks lendavad 60-70 km/h, kuid nemad ei puutu metsloomadega kokku ega tekita neile mingisugust ohtu. Seega pole nad võimelised aduma teel liikuva sõiduki kiirust ja seeläbi ka seda ohtu,” selgitab Remm.

Eesti teedel juhtub kõige enam õnnetusi metskitsedega – ligi 85% kõikidest suurimetajatega seotud kokkupõrgetest.

Teiseks toob Remm välja, et pimedamal ajal näitavad sõiduki tuled loomale teed selgemini ja tal tekib justkui arusaam, millises suunas liikuma peaks. “Selliseid juhtumeid tuleb ette üsna tihti näiteks jänestega. Kui jänes on sattunud tulede valgusvihku, siis on tal väga keeruline sellest vihust välja hüpata ja ta jääb pikki teed jooksma.”

Sellises olukorras võiks auto seisma jätta ja tuled korraks välja lülitada, et loom pääseks valgusvihust ja saaks teed ületada.

Remm märkis, et tihtipeale lähevad loomad autot nähes paanikasse ja tekib nii-öelda ebaratsionaalne põgenemisinstinkt. “Loom ei suuda enam analüüsida, kuhu suunas ta liikuma peaks ja mis kiirusega. Sellest tulenevalt teeb ta vale otsuse ja hüppab autole ette.”

Tavaline liikluskindlustus kahjusid ei korva

IIZI Kindlustusmaakler AS tõi turule spetsiaalselt vanematele sõidukitele mõeldud „Loomaga kokkupõrke“ lisakaitse.

„Liikluses loomaga õnnetult kokku sattudes traditsiooniline liikluskindlustus abiks ei ole ja kuna Eesti teedel sõidavad valdavalt üle kümne aasta vanused sõidukid, siis lisakaitse tekkis väga lihtsal põhjusel - reaalsest vajadusest,“ kommenteerib IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees, miks otsustati kõnealune lisakaitse luua. See tähendab, et loomale otsasõidu korral ei pea autoomanik kahjusid ise kinni maksma, vaid need hüvitab kindlustusselts.

Mida teha, et loom jääks ellu ja auto terveks?

· Jälgi liiklusmärki "Metsloomad teel”. Piirkonnas ületavad ulukid kõige tihedamini teed. Ka muudel metsavahelistel lõikudel ja põldude vahel tuleb valvsaks jääda.

· Metsloom on ettearvamatu! Kui märkad ulukit, võta hoog maha ja pane ohutuled peale. Esimese looma järel võib teele hüpata veel mitu teist. Samuti võib tee ületanud loom ümber mõelda ja tagasi teele tulla. Väldi signaali, sest see ehmatab looma rohkemgi.

· Ole tähelepanelik hämaral ajal. Metsloomade liikumisaktiivsus on kõrgem päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel. Seega ole eriti tähelepanelik just nendel aegadel.

· Veendu sõiduki seisukorras. Vaata üle pidurid, rehvid ja kojamehed, sest nende roll kokkupõrke ennetamisel on vägagi suur.

· Tutvu riigi maanteede loomaohtlikkuse kaardiga. Nii näed, millistes kohtades on viimastel aastatel enim liiklusõnnetusi toimunud.

· Hoia pikivahet! See peab olema piisav, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid