HARULDANE VIDEO | Harjumaa luhalt päästeti terve nädala maas lamanud ilves

Suurkiskjate uurija Eleri Lopp leidis Kose lähedalt viletsas seisus ilvese, kes oli juba terve nädala samas paigas lamanud. Hoolimata abipalvetest polnud ametnikud loomaga tegelenud ja alles tänu temale pääses ilves Eesti maaülikooli kliinikusse diagnoosimisele.

MTÜ Eesti Suurkiskjad juhile Elerile helistas üks Kose valla elanik, kes oli lähedal põllul märganud ilvest. Kiskja ei paistnud tema sõnul kartvat ei inimesi ega lähedal põllul töötanud traktorit.

"Eeldasin esialgu, et ilves on seal lähedal midagi maha murdnud ja sellepärast ei pelga traktorit ja inimesi, kes külavaheteel autoga liiguvad. Näevad ju ilvesed kogu aeg masinaid ja ka inimesi. Lihtsalt tihti meie ei näe samal ajal ilveseid, kui nemad meid näevad," rääkis ta.

Asja lähemalt uurides tundus talle, et olukord pole siiski normaalne: "Ilves ei karda üldse ega tee minust välja. Näeb välja küllaltki kõhn. Läksin autost välja, ka siis ta ei teinud minust välja. Lamas edasi ja viskas ennast isegi täiesti külili. Aeg-ajalt tegi jalutuskäike mõned kümned meetrid."

Eleri otsustas keskkonnaametnikelt abi paluda. Selgus, et ilvese seisukorrast oldi kohalike jahimeeste kaudu teadlik juba terve nädal. "Reaktsioonist ja sõnastusest võis välja lugeda imestust, et ilves polegi juba surnud, ja kui ta sureb, siis peab küll kindlasti analüüsid tegema," imestas Eleri ametnike ükskõiksuse üle. "Kui loom on juba nädal aega vindunud, siis kaua ta vastu enam ei pea! Võtsin mitmete inimestega ühendust, et nõu küsida. Sain abi Eesti metsloomaühingust, kes tegi vastavad kõned, ning keskkonnaamet otsustas siiski appi tulla – pärast mitmeid tunde ootamist."

Ilves viidi Eesti maaülikooli uuringutele, kus temaga tegeleb ulukitele spetsialiseerunud veterinaar Madis Leivits.

"Tänase seisuga täiskasvanud isailves elab ja loodan, et saab eluvaimu sisse. Viimase info kohaselt pole teada, miks ta sellises seisus on. Kärntõve ega pliimürgistusega pole tegemist, samuti pole näha füüsilisi vigastusi. Ka vanadus või pulmaperioodil saadud vigastused – ilvestel lõppes kevadel jooksuaeg – võib olla põhjuseks, kuid kõigele sellele võiks olla teaduslik seletus. Põhjuseid, miks ilves on selline niru ja väga väikese kaaluga, võib olla mitmeid. Kuid kas me peaksime tõesti suhtuma ohustatud kaitsealuse liigi käekäiku nii ükskõikselt? Kindlasti mitte. Iga ilves on oluline!" lausus suurkiskjate uurija.

Ta lisas, et keskkonnaametit on aastaid muretsema pannud ilveste ühe halvenev käekäik. Peab otsima põhjuseid, miks ilveste arvukus ei kasva. "Selliste juhtumite puhul peaks just tegema kõik, et mingitki õlekõrt leida. Kui oleksin jätnud ilvese sinna surema, siis ei oleks isegi kindel, et pärast oleks ilvese keha leitud, et analüüse teha," tunnistas ta.