"See oli koer, kellega ei tegeletud, istus lühikese ja paksu keti otsas, ootas tähelepanu ja põgenes pidevalt ära," meenutab ta oma esimest Loomapäästegrupiga seotud juhtumit. "Rääkisime omanikuga loomapidamisnõuetest, aga hakkasin ka ise rohkem mõtlema, kui palju on ümberringi selliseid inimesi ja loomi."

Järgmine samm oli juba ise neljale koerale hoiukodu pakkumine. Needki loomad olid pärit kodust, kus nad unarusse jäeti ja neisse ükskõikselt suhtuti. "Pesime nad puhtaks ja leidsime kodud," ütleb Alina-Lisett, kelle südame külge jäi aga üks hiljuti poeginud emane koer.