Mida tähendab looma keskkonna rikastamine? Looma keskkonda kujundatakse ja muudetakse selliselt, et see kutsuks esile liigiomast käitumist, julgustaks tegema valikuid iseseisvalt, motiveeriks teda liikuma ja esitaks vaimseid väljakutseid. Oluline on pakkuda loomale ka valikuvõimalusi. See annab neile rohkem kontrolli ümbritseva üle ning vähendab ka stressi tekkimise riske.

„Lemmikloomade keskkonna rikastamine aitab vähendada tervise kui ka käitumise probleemide tekkimise võimalust. Viimane on ka kahjuks üks peamisi põhjuseid, miks inimesed oma loomast loobuvad. Kuid sageli loomaomanikud ei adu, et probleemi oleks olnud võimalik ära hoida. Seda just keskkonna rikastamise, positiivsete õpetamise või treenimise meetodite ja oma teadliku käitumisega,“ kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Elis Järvsoo.

Looma keskkonna rikastamine ei ole keeruline ega pea olema ka kulukas. Lemmikloomakauplustes müüakse igasuguseid toredaid vidinaid, kuid need ei ole ainukesed viisid kuidas loomale vaheldust ja põnevaid tegevusi pakkuda. Võimalusi kuidas olemasolevatest esemetest ja üldse mitte teisi vahendeid kasutades loomale põnevust pakkuda leidub palju. Toome välja kolm:

Toidu peitmine

Mitmetele liikidele pakub huvitavat tegevust toidu otsimine või selle kätte saamine keerulistest kohtadest. Näiteks võib koertele visata maiused laiali pika muru või koheva vaiba sisse. Sealt on neil neid tore ninaga nuuskides otsida. Kassidele võib meisterdada wc-paberi rullidest nii-öelda kärje ja sinna aukudesse pista midagi maitsvat, mida kass saab käpaga välja tõmmata. Loomaaedades on populaarne kuumade ilmadega pakkuda oma asukatele jääkuubiku sees toitu. Selle triki üle rõõmustavad ka meie lemmikud. Kui lemmikut ei motiveeri toit, siis võib peita ka mänguasju või midagi muud.

Õpeta loomale uus trikk või tee temaga koos midagi

Uute harjutuste tegemine stimuleerib looma meeli, tugevdab sidet omanikuga ning aitab teatud eluolukordades looma hallata. Trikid ei ole mõeldud ainult koertele ja kassidele vaid ka mitmed teised liigid teevad neid meelsasti kaasa. Kui loomal ei ole tuju õppimiseks, siis võib temaga niisama jalutada ja uusi kohti avastada või ehitada talle midagi peal või läbi ronimiseks.

Sotsialiseerumine

Soov sotsialiseeruda oleneb liigist, mõni ei vaja seda peaaegu üldse. Kuid kindlasti vajavad seda kõik karjaloomad. Enamikke selliseid loomi ei tohiks ka üksi pidada. Koer on küll erand, sest tema jaoks piisab enamus ajast ka ainult inimesest. Kuid liigikaaslastega suhtlemine on ka koerale juba varases eas väga oluline.

Tegevusi valides tasub lähtuda liigist ehk tema loomuomastest igapäevatoimingutest. Kes tahab kaevata tunneleid või urge, kes tahab ronida puu otsas, kes tahab ujuda, kes tahab pidada jahti või otsida toitu, kes tahab midagi põnevat närida ja kes tahab liigikaaslastega sotsialiseeruda. „Loomulikult ei tasu keskkonna rikastamisega üle pingutada. Loomadel ei ole vaja kogu aeg midagi teha, neile tuleb ikka anda aega ka igavlemiseks ja puhkamiseks ning mis iganes muudeks mitte nii aktiivseteks tegevusteks,“ lisas Järvsoo.

Eesti Loomakaitse Selts palub kõigil loomaomanikel oma lemmikutele vaheldust pakkuda ja temaga koos põnevaid tegevusi ette võtta. See aitab parandada ja hoida looma ja inimese vahelist sidet ning aitab säilitada looma nii vaimset kui ka füüsilist tervist.