Kultuurmaastike leviku tulemusel on rästikute ja nastikute looduslikud elupaigad vähenemas, mistõttu otsivad maod üha sagedamini sobivat elupaika inimese koduõuelt. Kuna rästik ja nastik on Eestis looduskaitse all, tuleb ootamatu külalisega kokku sattunud koduomanikul leida maost vabanemiseks ohutu viis.

Kuigi rästiku mürk ei ole reeglina surmav, võib see siiski olla ohtlik – eriti kui peres elavad väikelapsed, vanurid või koduloomad. Õnneks kardab madu inimest rohkem kui inimene teda ning hammustab vaid siis kui talle peale astuda või teda katsuma minna.

Mao peletamisel võib olla kasu vibratsiooni tekitavast mutipeletajast, ent ainus kindel viis rästikust lahti saada, on madu ohutult koduaiast ära toimetada.

Aias või kasvuhoones peesitava rästiku püüdmiseks tuleks kasutada reha või pakse töökindaid ning tõsta madu kindlalt suletava kaanega nõusse. Madu tuleb toimetada kodust paari kilomeetri kaugusele ning siis uuesti vabadusse lasta – nii kaugelt paikse eluviisiga rästik enam aeda tagasi ei tule.

Selleks, et rästikuid aiast eemale hoida, tasub teada, millist elupaika madu otsib. Kui hoida aiamuru madal, on vähetõenäoline, et rästik aeda tulla tahab. Mõistlik on vältida ka igasuguste oksa- ja risuhunnikute aeda kogumist, kuna need on maole heaks varjekohaks.

Kompostihunniku võiks teha aga majast võimalikult kaugesse aianurka, et mao ja inimese kohtumise tõenäosus oleks võimalikult väike. Metsikumas aiaosas võiks käia kummikutes ja kergelt jalgu trampides, et rästik saaks inimese lähenedes ise ära minna.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid