Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus kinnitab Takefumi Kikusui Jaapani Azabu ülikoolist, et uurisid koeri ja nende avaldatavaid tundeid, mõõtes samal ajal õnnehormooni oksütotsiini taset.
Kikusui alustas tööd koertega, kui tema enda koer oli ilmale toonud kuus kutsikat ning ta märkas imetamise ajal looma näoilmet muutumas. Koera silmadesse tõusid ka pisarad. Tema sõnul pisarad küll ei voolanud, nagu see juhtub inimeste puhul, ent olid siiski märgatavad.
„See viis mind mõtteni, et oksütotsiin on see, mis pisaraid esile kutsub,“ selgitas teadlane. Oksütotsiini peetakse ka n-ö emaarmastuse hormooniks, kuid emadus ei ole ainus põhjus, miks koerad „nutavad“.
Ülikooli teadlased viisid läbi katsed koerte peal, kes kohtusid uuesti oma omanikega. Lisaks vaatlusele mõõdeti taas ka oksütotsiini taset ja selgus, et see on sarnane imetavate emakoerte omadega ehk märgatavalt tõusnud.
Lisaks paluti inimestel võrrelda fotosid, kus koerad päriselt rõõmust nutsid nendega, kuhu olid monteeritud võltspisarad. Tulemuste põhjal hindasid inimesed kõrgemalt neid pilte, kus pisarad olid päris. See viis teadlased järelduseni, et pisarad on üks vahend, mille kaudu koerte ja inimeste teineteisemõistmine areneb ja võimaldab paremini suhelda.
Siiani ei ole siiski suudetud tõestada, et koerad nutaksid ka kurbusest.
Allikas: telecinco.es
