Ehkki Toto silmapaistev etteaste on lühike, tuli teda lavale astumiseks eelnevalt ka veidi treenida.

„Hurtade liidu kaudu küsiti, kas Tartu lähedal on inglise hurt, kes sobiks etendusse ja omanik oleks Vanemuise pakkumisest huvitatud. Seejärel võeti minuga ühendust Vanemuisest ja saime arutada, mis lavastaja ootused on ja milleks mu koer valmis peab olema ning mina sain uurida lähtuvalt enda koerast, kas see väljakutse sobib mu koerale,“ kirjeldab perenaine Marili Uluots protsessi, kuidas Totost näitleja sai. „Castingut klassikalises mõttes ei olnud, aga käisime teatris, et vaadata, kas koerale see keskkond ja ülesanne sobib ning kas tundub, et ta saab oodatud rolliga hakkama.“