11. augustil jõudis Keskkonnaameti kaudu ühingu hoiukodusse jalutu vares, kes sai nimeks Alma. Enne oli röntgeni abil leitud, et tal luumurde pole, kuid ühe jala varvas on vales asendis. Esmasel vaatlusel selgus, et jalgu sirgeks ta ei jaksagi ajada.

Esialgu polnud päris kindel, kas asi on jõuetuses või vaevab teda midagi veel. Varba pärast tuli talle kohe meisterdada papu, mille ta aga üsna kiiresti jala küljest lahti nokkis. Esimesel päeval sai talle paput jalga tehtud lugematu arv kordi.

„Papud said tehtud papist ja leukoplastist. Katsetasin erineva paksusega pappe ja erineva tugevusega ja liimumisega leukoplaste. Esialgu sai tehtud nn räätsakujulised papud, hiljem proovisin ka eraldi varvastega kujundust,“ kirjeldas vabatahtlik Johanna-Elisabeth.

Vares Alma

Jala külge paigutas ta papi leukoplastiga nii, et iga varvas sai eraldi kinnitatud. „Seni oli tal sellest meisterdamisest üsna suva, kuni ma varbaid paika hakkasin panema. See oli tema jaoks ebamugav. Kui need papud jala külge kinni said, siis ta sai nende peale pahaseks ja püüdis neid kohe lahti kiskuda. Esimestest lahti saamiseks läks tal umbes tund aega, järgmisega aina vähem. Viimased sai jalast kätte vähem kui kümne minutiga,“ rääkis ta.

Isu oli varesel ääretult hea. Juba hoiukoju jõudes sõi ta heast ja paremast ahnelt kõhu täis. Järgmisel hommikul hakkas vabatahtlik varest vannitama, et saada tema suled puhtaks ja leevendada jalgade kangust. Seejuures avastas ta, et linnul on luud suurest nälgimisest näha.

Vares Alma

Kuniks vares oli jalutu, oli hooldajal temaga toimetamist rohkem. Esimestel päevadel sai ta soojaveevanni ja füsioteraapiat. Erinevalt papudest nautis ta neid. „Soojaveevanni veel eriti, kanged jalad said leevendust. Täiskasvanud varese kohta lasi ta väga ilusti ka jalgadele füsioteraapiat teha,“ tunnistas Johanna-Elisabeth. „Üldiselt protseduuride ajal ta mind nokaga ei löönud. Paari päevaga sai ta jalad alla, seega edasi oli juba toitmise- ja puuripuhastuse vaev.“

Esialgset raviplaani tuli muuta: otsustati seniks papu sinnapaika jätta ja esimese asjana jalad tervikuna tööle saada. Algas füsioteraapia ja soojaveevannide tegemine. Juba teise päeva õhtul pärast jalatrenni sai vares jalule.

Vabatahtliku sõnul oli protseduuride läbiviimine Almaga lust, kuna nii koostöövalmis lindu polnud ta enne näinud. Kui lind oli jalule saanud, selgus, et paput polegi vaja. Varvas oli õiges asendis ja haaras ilusti. Vaid varbaküüs kasvab viltu, kuid see ei sega tal oksal istumist või liikumist.

Pärast kahte nädalat kosumist sai Alma taas vabaks. Ta vabastati hoiukodu hoovi, kus seal veedetud aja jooksul endale uued varesesõbrad leidis.

Metsloomaühing soovib Almale ilusat vareseelu: „Loodame, et kohtume kunagi hoiukodu hoovis, kui sa oma uute sõpradega ringi lendad!“

Toetuse Eesti Metsloomaühingule võib saata pangakontole:

EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100

SWIFT/BIC kood: HABAEE2X

Selgituseks: „Metsloomade abistamiseks!“

Metsloomade aitamiseks vajalikke kulusid saad aidata meil maksta helistades:

Nr 9009933 – annetad 5€

Nr 9009955 – annetad 25€

Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu

PayPal konto link: