„Ma pole elus nii palju nutta löristanud kui eile - küll hirmust, küll rõõmust,“ tunnistab Irmeli, kelle jaoks Yuki on eriline koer: hiiglasekasvu njuufa jõudis tema hoole alla Moskvast veel enne MTÜ rajamist. „Jah, mul oli eluaeg soov teha selline koerte varjukas, nagu mul nüüdseks on, aga alati oli mingi põhjus miks edasi lükata.“

Heasüdamlik Yuki andis varjupaiga rajamiseks aga tõuke ning aastate jooksul on sinna kogunenud keerulise saatusega koeri: enamjaolt vanu, vigaseid ja haigeid, kes mujal kodu ei leiaks.