„Siiamaani on meile toodud umbes poole tonni ulatuses erinevaid aiasaaduseid. Kõrvitsaid oleme kogunud 300 kilogrammi, õunu umbes 200 ning kurke oma 20 kilogrammi kanti,“ märkis Tallinna loomaaia kommunikatsiooninõunik Kaspar Kütt. „Seega, siiani on kindlasti kõrvitsad kõige populaarsemad olnud, ent suurem kogumine hakkab alles septembri lõpus ja oktoobri alguses.“

Numbrid näivad küll eeskujulikud, kuid tegeliku eesmärgini on veel hulk maad minna. Et iga kõrvits, peet, porgand ja muu aiasaadus jõuaks värske ja kvaliteetsena loomaaia asukate toidulauale, võtab loomaaed sel aastal lasteasutustelt ning eraisikutelt vastu aiasaadusi järgmistes kogustes:

  • õunad – 3 tonni;

  • porgandid – 2 tonni;

  • kaalikad ja peedid – 1 tonn;

  • kõrvitsad – 10 tonni.

Mida nende saadustega peale hakatakse? Nagu oodatagi, läheb suur osa aiasaadustest loomadele toiduks.

„Ent siinkohal peab inimestele rõhutama, et lubatud on vaid sellised aiasaadused, mis ka inimesele söögikõlblikud oleksid. See tähendab, et plekilisi ega riknenud aiasaaduseid me vastu ei võta,“ märkis Kütt. Ta tõi siiski esile ühe intrigeeriva tõiga – mitte kõik juurviljad ei pruugi toidulauale jõuda. „Huvitav on ka see, et mitmed loomad ei kasuta kõrvitsaid söögiks, vaid hoopis mänguasjadena. Samuti on jääkarud kasutanud kõrvitsat hoopis kausina, millest maitsvat kala süüa. Üldiselt saavad kõrvitsast kõhu täis peaaegu kõik loomaaia asukad, sest see on hea vitamiini-, kiudaine- ja veeallikas. Kiskjad aga on kõrvitsate suhtes natuke skeptilisemad.“

Tallinna loomaaed palub oma asukatele tuua kaunistamata kõrvitsaid, mida loomaaia töötajad saavad hiljem ise oma nägemise järgi kaunistada. „Et loomadel oleks turvaline ja põnev neid lahti muukida,“ selgitas Kütt. „Mõned panevad näiteks kõrvitsate sisse loomadele meelepärast toitu, nagu puuviljad või pähklid.“

Hea lugeja! Kui soovid loomaaia sügiseses ettevõtmises kaasa lüüa, saad edasiste sammude kohta lähemalt lugeda siit.