Esmalt tuleks paika panna kassikempsu puhastamise rutiin - ideaalis võiks koristamistööd aset leida iga päev, kuid hakkama saab minimaalselt kahe korraga nädalas. Imava kassiliiva puhul võib vahe ka pikemaks jätta. Seep, vesi, hari, leotamine ja kuivatusrätikud on selle protseduuri juures vajalikud abimehed.

Niiske liiv, kus segunevad alusmaterjal, uriin ja fekaalid, on soodne kasvukeskkond bakteritele, mis põhjustavad kuseteede haigusi. Ka aitab see kaasa parasiitidest põhjustatud tervisehädade, näiteks toksoplasmoosi tekkele. Viimane on aga haigus, mis võib levida ka inimesele.

Kassipissis sisalduv ammoniaak lõhnab tugevalt ja võib esile kutsuda hingamisteede ärritust.

Lisaks tuleb meeles pidada, et kassid on väga puhtad loomad. Räpane liivakast viib selleni, et muutuvad ka nende käitumisharjumused. Kiisud hakkavad vältima oma tavapärast pissimispaika ning otsima alternatiive, näiteks toataimi või tegema häda toanurkadesse.

Allikas: El Confidencial