Riisuda või mitte? Leherisu all võivad end peita elusolendid

Eesti Loomakaitse Selts tuletab meelde, et lehtede riisumisel tuleb olla ettevaatlik, kuna langenud lehti armastavad mitmed pisikesed loomad-linnud.

Värviliste sügislehtede sees on küll tore ringi sahistada, ent nii mõnelegi aiapidajale on need kui pinnuks silmas. Kui mõistlik on siiski lehed iga hinna eest kokku riisuda?

Mõistagi tasub langenud lehed pühkida ära teedelt, kus need võivad lagunedes libedaks muutuda ja nii inimest ohtu seada.

Murule ja puude-põõsaste alla võib lehed südamerahus lagunema jätta. Lehtede langemine on looduse ringluse loomulik osa. Kõik toitained, mis puu mullast on ammutanud, jõuavad sügise saabudes lehtede näol uuesti mulda. Lehti kokku riisudes, võivad aiataimed kevadel lisaväetist vajada. Lisaks aitab lehekiht umbrohu levikut kontrolli all hoida.

Ei tasu unustada, et leherisus peitub elurikkus. Näiteks peavad langenud lehtedest lugu kahepaiksed, närilised, linnud ja putukad, kes neis nii peavarju kui toitu leiavad. Ka eestlasele armas siil vooderdab talvitudes pesa puulehtedega.

Kui oled otsustanud riisumise kasuks, tuleb lehed kompostida või aiajäätmetena kohaliku omavalitsuse soovituste kohaselt kõrvaldada. Suurima karuteene teed loodusele, kui pakid lehed kilest prügikottidesse ja saadad prügimäele. Looduses muidu kiiresti lagunev leherisu võib prügimäel hapnikuvähesuse tõttu püsida aastaid ning samuti toodad nii juurde plastikuprügi.

Mõõduka riisumise kasuks tuleb märkida, et lisaks aiapidajale kasulikele mutukatele, peituvad leherisus ka kahjurid ja taimehaigused. Tallinna Botaanikaaed soovitab näiteks kahjurite ja haiguste leviku vältimiseks riisuda lehti sirelite, hobukastanite ja saarepuude alt.