Joomine, depressioon, vaesus: käest läinud loomapidamise taga peituvad tihti sotsiaalprobleemid

Alkoholism, vilets vaimne tervis, enesetapud, haigused või lihtsalt elu hammasrataste vahele jäämine - hoolimatu loomapidamise taga võivad peituda sügavamad probleemid, millega loomi päästvatel organisatsioonidel tihti tuleb kokku puutuda. Nii mõnigi kord ehmatavad sellised majapidamised ka paljunäinud loomapäästjaid.

Hiljuti Setomaa vallas likvideeritud koertekoloonia peremees oli Loomapäästegrupi saabumise ajaks juba surnud. Tema talus vedelesid koerte laibad ning väljaheited ja hais oli sedavõrd hingemattev, et oksendamise vältimiseks pidid abistajad esmalt aknad avama. „Toas oli üks diivanilaadne asi, mille peal vedeles puur surnud kutsikatega, aga kus see mees ise magas, jäigi arusaamatuks,“ meenutas Loomapäästegrupi vabatahtlik Lenel Luhtaru.

Mees oli kohalikule sotsiaaltöötajatele teada ja väidetavalt temaga tegeleti - käidi poes, hoolitseti ka selle eest, et ta koertele süüa ostaks. Milline vanahärra kodu seest välja nägi, polnud kellegi mure. „Pannakse pidulik särk selga ja viiakse poodi. Tegelikult suri see mees praktiliselt nälga,“ nentis Põllumajandus- ja Toiduameti endine järelevalve ametnik Tiina Kukk, kes praegu on abiks Loomapäästegrupis.