Kas koeral on toiduallergia või -tundlikkus? Loomaarst teeb vahe selgeks

Üha sagedamini kuulen, et lemmikud söövad allergiavaba toitu. Olgu siinkohal välja öeldud, et allergiavaba toitu ei ole olemas! Teraviljavaba või gluteenivaba toit ei tähenda automaatselt allergiavabadust, kirjutab loomaarst Liisa Siimon.

Sageli räägitakse toidutundlikkusest ja toiduallergiast justkui ühest ja samast haigusest. Tegelikult on tegemist kahe eraldi terviseprobleemiga, mille põhjused ja käsitlemine on üsnagi erineva

Toidutundlikkus tähendab seda, et lemmikule ei sobi üks või teine toidus sisalduv komponent, mistõttu tekib ta organismis ebanormaalne reaktsioon – sagedamini oksendamine, kõhulahtisus või hoopis liigsed gaasid. Immuunsüsteem toidutundlikkuse reaktsioonis tavaliselt ei osale.

Toidutundlikkuse taust võib olla vägagi erinev – näiteks ei sobi mõnedele koertele rasvasemad toidud või siis hoopis piimasuhkur ehk laktoos või hoopis tekib seedehäire magu ja sooli ärritavate kontide söömisel.

Mõnikord arvatakse, et koeral on toidutundlikkus ka siis, kui tehakse väga äkiline toiduvahetus – näiteks ühelt kuivtoidult teisele. Sageli ei suuda seedeensüümid ja soolestiku mikrobioota nii kiiresti uue toiduga kohenda ning tulemuseks ongi kõhulahtisus (harvem oksendamine).

Sellisel juhul tasuks lasta soolestikul maha rahuneda ning alustada uue toidu söötmist rahulikus tempos, segades uut ja vana kuivtoitu omavahel niimoodi, et täielik üleminek toimuks alles ühe-kahe nädala pärast. Kui tundub, et üks või teine toiduaine lemmikule ei sobi, siis võiks need lihtsalt menüüst välja jätta.

Allergia tähendab ülereageerimist

Toiduallergia puhul on tegemist immuunsüsteemi üle reageerimisega toidus olevatele valkudele. Tavaliselt on toiduallergia sümptomiks sügelus ja nahaprobleemid, kuid mõnikord esineb lisaks sügelusele ka seedehäireid (peamiselt kõhulahtisus ja oksendamine).

Tõelist toiduallergiat esineb koertel ja kassidel üsna harva. Sügeluse ja kõrvaprobleemidega koertel on toiduallergia esinemissagedus ainult 5-15% ehk siis enamasti on nahaprobleemi põhjuseks mõni muu haigus (näiteks parasiidid, kontaktallergia või keskkonnast tulenev allergia).

Toiduallergia vallandajaks on toidus olevad valguallikad – kõige sagedamini on diagnoositud koertel allergilist reaktsiooni veise, kana, piima, nisu ja muna suhtes. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et neid on koertele söödetud juba väga pika aja jooksul. Kuigi sageli süüdistatakse allergia põhjusena teravilju, on tegelikkuses teravilja allergiat väga harva.

Allergiat esineb pigem loomsete valkude suhtes. Teravilja hirm on tekkinud ilmselt ka seetõttu, et üha enam inimesi diagnoosib endal gluteenitalumatust. Gluteen on teraviljavalk, mis sisaldub nisus, rukkis ja odras. Gluteenitalumatuse haigust esineb koertel veel harvem kui toiduallergiat ning seda on kirjeldatud teatud tõugu koertel – iiri setteritel ja borderterjeritel (mis ei tähenda seda, et selle tõuesindajatel alati haigust esineb!).

Allergiavaba toitu pole olemas

Üha sagedamini kuulen, et lemmikud söövad allergiavaba toitu. Olgu siinkohal välja öeldud, et allergiavaba toitu ei ole olemas! Teraviljavaba või gluteenivaba toit ei tähenda automaatselt allergiavabadust!

Ning gluteenivaba ei tähenda teraviljavabadust – sageli kasutatakse gluteenivabades toitudes süsivesikuallikana riisi, mis on ka teravili. Toit, milles pole kana, ei ole samuti allergiavaba. Nagu eelnevalt kirjeldatud võib toiduallergia esineda mistahes loomse valguallika (harvem nisus olevate valkude) suhtes. Seega võib allergilise reaktsiooni põhjustada mis tahes valguallikas – siga, kana, lammas, part jne.

Toiduallergia diagnoosimine

Toiduallergia diagnoosimiseks kasutatakse eliminatsiooni ehk välistusdieeti. Dieedi läbiviimise ajastamise ja toiduvaliku võiks teha koostöös oma loomaarstiga. Juhul kui lemmikul on väga tugevad nahaprobleemid, siis kõige pealt tuleks alustada nahahaiguste diagnostikast ja nahaprobleemide leevendamisest ning alles seejärel alustada eliminatsioonidieeti toiduallergia välistamiseks.

Eliminatsioonidieedi tegemiseks on tarvis leida täiesti uus valguallikas ja hea oleks ka uudne süsivesikuallikas, mida lemmik kunagi varem söönud ei ole (see ei tohi olla sisaldunud kuivtoidus, konservis, kodutoiduampsudes, maiustes, hambapastades jne). Sageli on see väga keeruline, sest tänapäeval on lemmikloomaturul väga palju eksootiliste lihadega toitusid.

Juhul kui tundub, et lemmik on söönud kõiki kättesaadavaid valguallikaid ning uudse leidmine on keeruline, saab kasutada ka spetsiaalseid hüdrolüüsitud valguallikaga toitusid.

Hüdrolüüsitud valguallikaga toitudes on valk muudetud nii väikesteks osakesteks, et organism ei reageeri neile kui võimalikele allergeenidele. Kuid ka nende toitude valimisel peaks abistama loomaarst, sest nende kasutamisel on omad piirangud.

Eliminatsiooni- ehk välistusdieedi kestvuseks on 8-12 nädalat. Selle aja jooksul ei tohi lemmik saada toidule lisaks mitte midagi muud peale puhta joogivee. Ka maitsestatud parasiidiravimid ja hambapastad jäävad sel ajal ära. Dieedi ajal jälgitakse lemmiku tervist sügeluse ja seedeprobleemide osas ning tehakse koos loomaarstiga järeldusi.

Kui tundub, et lemmikul on tundlik seedimine, siis mõistlik oleks esmalt konsulteerida oma loomaarstiga. Toitude ja uute maiuste valimisel arvestada, et igat uut asja katsetada väikestes kogustes ja toiduvahetused peavad olema aeglased. Asjakohane oleks ka jälgida, et maiused sisaldaksid teile tuntud toiduaineid ja võimalikult vähe erinevaid koostisosi.

Allikas: Island of Pets blogi