Balti jaama juures restorani pagenud vigastatud tuvi tuli voodilinaga kinni püüda
(5)
Eesti metsloomaühing jagas ühismeedias kurioosset lugu tuvist, kes autolt löögi sai ja paanikahoos restorani pages. Sealt püüti ta meeskonnatööna kinni voodilina abil.
Kui ühingu vabatahtlik Kristiina oma igapäevasele poeringile läks, ei osanud ta oodatagi, et koju naaseb ta lisaks toidukaubale ka tuviga.
Kui Kristiina Balti Jaamas sebra juures teeületuseks sobivat hetke ootas, nägi ta teel seemneid söövat tuvi ning ka eemalt lähenevat autot. Auto muudkui ligines, aga tuvi nokkis rahulikult seemneid edasi.
Kristiina mõtles oma peas muudkui: „Lenda nüüd ometi minema, lenda nüüüüd!“, kuid tuvi tema mõtteid lugeda ei osanud. Lendu ta küll viimaks tõusis, kuid sekundi võrra liiga hilja. Ta põrkas kokku auto esistangega, sulgi lendas igas suunas ning tuvi ise kadus auto alla.
Kristiina süda jättis paar lööki vahele, mõeldes vaid, mis vaesest linnukesest sai, ning oli valmis tema surnukeha tee pealt ära koristama minema. Auto möödudes nägi ta aga, et tuvi koperdas end kõnnitee ääreni ja kadus ühe restorani väliterrassile. Ta oli siiski ellu jäänud!
Kuna lindu polnud tol hetkel kuhugi panna, tuli teha kiire käik turule ning seejärel hakata tuvi voodilina abil kinni püüdma. Tuvi oli peitnud end restorani külastajate jalgrataste taha nurka, seega tuli sellest kinni püüdmisest meeskonnatöö rataste omanikega.
Linnu ülevaatusel kodus selgus, et ta oli kaotanud ühe tiiva lennusuled, pooled sabasuled ning jalal oli kergem pindmine verine haav, muus osas oli tal väga palju õnne olnud! Lind ise oli loomulikult väga pahur kogu selle tsirkuse ja vangistusse sattumise peale.
Kui jalahaav terveks sai, ootas ees pikem periood sulekasvatuseks. Kuna muus osas oli lind terve, oli vaja talle leida hoiukodu, kus tal oleks rohkem liikumisruumi kui transpordipuuris. Nii koliski tuvi Ülo 21. septembril edasi luksuslikku telki teise vabatahtliku Johanna-Elisabethi juurde.
Muidu nii pahur Ülo hakkas Johanna juurde jõudes leebumise märke näitama. Ehk aitas tujumuutusele kaasa see, et Ülo oli nüüd suurema ruumi peremees. Ülole tähelepanu eriti ei meeldinud ning seetõttu lasti tal omaette sulgi kasvatada.
Kuu hiljem oli lind sulekasvatusega ühel pool ning Ülo sai 26. oktoobril kodukanti vabaks. Esialgu ei soovinud lind transpordipuurist lahkuda, kuid pärast mõningast veenmist otsustas ta, et aeg on taasavastada kodupaika.
Oleme harjunud, et sõiduteel olevad linnud tõusevad läheneva auto eest lendu. Öeldakse, et metsloomal on alati peatee, seega oleme tähelepanelikumad, kui mõni teele sattunud tegelane on end sinna pikemaks tegutsema unustanud ning laseme neil tee pealt lahkuda. Kerge pidurdus võib päästa elu, paneb ühing inimestele südamele.
Eesti Metsloomaühingu tegevust saab toetada:
EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X
Selgituseks: „Metsloomade abistamiseks!“
Metsloomade aitamiseks vajalikke kulusid saad aidata meil maksta helistades:
Nr 9009933 – annetad 5€
Nr 9009955 – annetad 25€
Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu
PayPal konto link:
