Möödasõitja märkas Setomaal Beresje külas vaevu liikuvat ketikoera, kes oli karvutu ja sisuliselt skelett ning teavitas sellest loomakaitsjaid, kellest üks koheselt Setomaale kihutas.

„Lambivalgel ei saanud alguses arugi, kus see koer on. Keegi ei liigutanud ja õiget kuuti ma ka ei märganud. Lõpuks seletas silm mingit ketihunnikut, millest üks ketiosa siis rippus alla ja suundus kuudilaadsesse auku,“ kirjeldas ELL Tartumaa piirkonna juht Kristi Metsa. „Ausalt öeldes läksid sel hetkel jalad nõrgaks. Kogemus andis märku, et midagi ilusat seal ei oota. Nüüd oli küsimus ainult selles, kas selles kuudilaadses asjanduses on elus või surnud loom? On ta vaklade pureda või mingil moel ellujääja?“

Kutsumise peale keegi ei liigutanudki ning lambiga kuudiava valgustades paistis sealt üks kõhetu karvane keha ja seina tagant piiluvad silmad. „Keha lihtsalt vappus külmast, sest karvutuid kehaosasid polnud ju kaitsmas mitte midagi sooja. Kuudilobudikku on palju kuudiks nimetada. Kõige vähem andis see koerakesele sooja,“ rääkis Metsa.

Bruno

Esimese hooga tekkis püüdjal paanika, sest tundus, et koer ise kuudist välja ei saa ja kuna vabatahtlik oli kohapeal üksi, siis oleks olnud paras tegu ta koer välja lõhkuda. Pika kutsumise peale ja ketist vaikselt tõmbamisega hakkas karvutu värisev olend siiski tasapisi välja roomama. Esialgu pea, siis esijalad ja lõpuks ka kuidagi vaaruv tagakeha, mille lõpuks vaevaliselt püsti ajas.

„Sellises seisus koera nähes oli tunne, et tahaks lihtsalt oksendada. Mitte koera välimuse pärast, vaid sel hetkel oli selge, mida see loomake tegelikult tundis ja kui kaua ta oli oma elus peaaegu surnuks piinelnud,“ tõdes Metsa.

Loomulikult vaatas Kristi ka kiiresti ringi ning tal läks süda pahaks, nähes kogu kettide väljanäitust, mis seinal ja kuudi peal ilutses - üks rohkem roostes ja jämedam kui teine. „Midagi sellist pole varem isegi näinud, kui aus olla,“ lausus ta. „Toitu koeral ees polnud, aga selle eest oli kette rohkem kui midagi muud. Kedagi kodus polnud ja kuidagi õnnestus Brunoks nimetatud koer siiski autoni saada. „Ise ta loomulikult autosse hüpata ei jaksanud ja sinna tuli ta tõsta.“

Sündmuskohalt leitud ketid

Nüüd ütleb Metsa, et Bruno on imeliselt ilusa iseloomuga koer, sest ka kõige valusamatel hetkedel pole ta näidanud kordagi hambaid.

Terve tee Tartusse oli tal hirm, kas loom üldse vastu peab, äkki on surnud. Iga natukese aja pärast sai taha vaadatud, sest Bruno lamas puuris hiirvaikselt.

Maaülikooli kliinikus võttis neid vastu veterinaar Raidy, kes diagnoosis Brunol väga kaugele arenenud kärntõve. Koeral on tekkinud nahapõletik ja aneemia. Ta on väga nälginud ja kliinikus oleks toidu lausa sisse hinganud. Tema keha on veetustunud ning poolenisti karvutu.

Läbivaatusel oli tal igalt poolt katsudes lausa valus. Ilmselt on ka tagakeha valulikkus kestnud väga kaua ja selles osas peab ootama veel ka neuroloogi ja ortopeedi läbivaatust. Praegu on Bruno tilgutite all, saab antibiootikumi ja tugevat valuravi. Enamuse ajast ta lihtsalt magab.

Bruno kliinikus

„Viimase nädala jooksul on kõigi nende juhtumite valguses tõusnud tülgastavalt esile ketikoerte piinamine ehk siis ketis koerte pidamine. Ilmselt on nüüd ka meie taluvuspiir sellega ületatud ning aeg taas sealmaal, et hakata võitlema koerte ketis pidamise keelustamise nimel,“ ütles Metsa.

Kui Bruno vastu peab, siis on talle vaja ka ühel hetkel hoiukodu. Liidul on nimekirjas hetkel mitu koera, kes sisuliselt vajavadki koheselt ketist päästmist, kuid neid pole kuhugi panna.

Bruno ravi on ka väga kallis, kuid iga päästetud koer on kallis ka muus mõttes ning temagi igati väärt ilusat vanaduspõlve.

ELL palub kõiki appi nii Bruno raviarve tasumisel kui hoiukodude leidmisel. Aidata saab järgnevalt: hoiukodu pakkumiseks kirjuta: info@loomakaitse.eu Annetada võib:

Selgitus „Bruno“

Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

EE181700017004664286 (Luminor Bank)

EE087700771003771380 (LHV Pank)

EE824204278617897405 (Coop Pank)

Annetustelefonid

9000 777 (5.-)

9000 888 (10.-)

*Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.