Mida arvab maailm karusloomafarmidest? Avalik vastuseis loomade tarbimisele levib kõikjal

Eurooplased on selgelt vastu loomade kasutamisele karusnahatööstuses, kirjutab loomaõigustega tegelev organisatsioon Loomus.

Karusnahk on ebavajalik luksuskaup, mida üha rohkem inimesi ei toeta. Avalikkuse pikaajaline vastuseis karusloomakasvatustele on viimastel aastatel viinud meid selleni, et aina rohkemates riikides on vastu võetud karusloomakasvatust keelustavad seadused. Arvamusküsitlused kogu maailmas on järjekindlalt näidanud, et enamik kodanikke peab loomade kasvatamist karusnaha saamiseks vastuvõetamatuks.

Ka Eestis on vastavaid uuringuid tehtud. Viimane neist oli Loomuse poolt 2020. aastal tellitud Kantar Emori uuring, kus selgus, et 75% Eesti inimestest ei poolda selliste loomade nagu rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Lisaks selgus uuringust, et karusloomafarmide sulgemise toetajate osakaal ei olnud kõrge ainult linnades, vaid ka maapiirkondades. Tallinna elanikest ei pooldanud karusloomafarme 74%, teiste linnade elanikest 78% ja maapiirkondade elanikest 72%. Võrreldes 2016. aasta detsembri lõpus korraldatud uuringuga oli karusloomafarme mittetoetavate inimeste arv tõusnud 6 protsendipunkti võrra ehk 69%-lt 75% peale.

Vaid 16% soomlastest toetab karusloomafarmide jätkamist praegusel kujul

Soome loomakaitseorganisatsioonide Animalia ja Oikeutta eläimille tellitud värske uuring näitas, et vastuseis karusloomafarmidele on Soomes kasvamas. Uuringu andmetel ei toeta praegust karusloomafarmide süsteemi 80% soomlastest. Eelmisel aastal oli see number kümmekond protsendipunkti madalam. Kõige tugevamalt on praktikale vastu 15-24-aastased noored ja naised.

Ainult 16% küsitletutest arvas, et karusloomakasvatus võiks praegusel kujul jätkuda, ning 30% ütles, et süsteem võiks jätkuda, kui heaolu paraneb. Soomes on ligikaudu 600 karusloomafarmi.

„Karusloomafarmide tegevus on julm ja meil on hea meel näha, kui tublit tööd selle lõpetamise nimel meie põhjapoolsed kolleegid teevad,“ kiidab Loomuse juhatuse liige Anu Tensing loomakaitseorganisatsioonide Animalia ja Oikeutta eläimille tööd. „Numbrid näitavad selgelt, mida Soome inimesed arvavad, ja loodame, et peagi võetakse karusloomafarmide keeld vastu ka meie põhjanaabrite juures.

Euroopa Liit:

• Austria: 83% Austria elanikkonnast peab loomade pidamist ja tapmist moetööstuse karusnaha jaoks põhjendamatuks (Kantar/Four Paws, 2020)

• Belgia: 86% pooldab loomade karusnaha kasvatamise keelustamist (Ipson/GAIA, 2012)

• Bulgaaria: 75% elanikkonnast ei pea karusloomakasvatust õigustatuks (MBMD, 2018)

• Eesti: 75% Eesti inimestest ei poolda selliste loomade nagu rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil (Kantar Emor/Loomus, 2020)

• Hispaania: 76% peab loomade kasvatamist ja tapmist neilt karusnaha saamiseks vastuvõetamatuks (Ipsos, Tu Abrigo Su Vida, 2021)

• Horvaatia: 73% nõustub, et karusnahaks kasvatamine peaks olema Horvaatias seaduslikult keelatud (SPEM Communication Group, Animal Friends Croatia, 2006)

• Iirimaa: 80% Iirimaa elanikest peab loomade kasvatamist ja tapmist ainult karusnaha pärast vastuvõetamatuks (Red C, 2018)

• Itaalia: 91% itaallastest on loomadest karusnaha tootmisega seotud tegevuse vastu (EURISPES „Italy Report“, 2015)

• Kreeka: 80% Kreeka elanikkonnast on vastu loomade kasvatamisele ja tapmisele ärilisel eesmärgil karusnahatööstuses (Metron Analysis, 2018)

• Leedu: 77% Leedu kodanikest peab loomade kasvatamist ja tapmist karusnaha saamiseks vastuvõetamatuks (Vilmorus, Tušti narvai, 2021)

• Läti: 63% Läti elanikest ei toeta loomade kasvatamist ja tapmist karusnaha saamiseks (SKDS/Dzīvnieku brīvība, 2021)

• Madalmaad: 78% peab karusloomakasvatust vastuvõetamatuks (Motivaction, Bont voor Dieren, 2021)

• Prantsusmaa: 51% arvab, et loomade kasvatamine karusnaha saamiseks peaks lõppema (Ipsos/OneVoice, 2017)

• Poola: 73% arvab, et rebaste, kährikkoerte ja naaritsate kasvatamist karusnaha saamiseks ei tohiks lubada (Centrum Badawczo-Rozwojowe Biostat, Otwarte Klatki, 2019)

• Rootsi: 76% arvab, et naaritsaid ei tohiks puuris karusnaha saamiseks kasvatada (Novus, Djurens Rätt, 2021)

• Saksamaa: 84% sakslastest peab karusnaha saamiseks loomade pidamist ja tapmist moetööstuse jaoks õigustamatuks (Kantar/Four Paws 2020)

• Slovakkia: 70% Slovakkia elanikkonnast peab loomade kasvatamist ja tapmist ainult karusnaha pärast vastuvõetamatuks (FOCUS Research, Humánny pokrok, 2020)

• Soome: 62% Soome elanikkonnast arvab, et loomade kasvatamine ja tapmine karusnaha saamiseks ei ole vastuvõetav. (Taloustutkimus, 2020)

• Taani: 55% taanlastest on karusnaha tootmise vastu (YouGov, 2017)

• Tšehhi: 82% Tšehhi kodanikest ei nõustu loomade tapmisega karusnaha saamiseks (Tšehhi avaliku arvamuse uurimiskeskus Center pro výzkum veřejného mínění, CVVM/Svoboda Zvirat, 2017)

• Väljaspool Euroopa Liitu:

• Ameerika Ühendriigid: 71% ameeriklastest on vastu loomade tapmisele karusnaha saamise eesmärgil (Research Co., september 2020)

• Kanada: 79% kanadalastest on loomade karusnaha pärast tapmise vastu (Research Co., september 2022)

• Norra: 64% arvab, et loomade pidamine puurides karusnaha saamise eesmärgil on vale (Respons Analysis, NOAH, 2018)

• Šveits: 83% šveitslastest peab põhjendamatuks loomade pidamist ja tapmist moetööstuse jaoks karusnaha saamiseks (Kantar, Four Paws 2020)

• Venemaa: 48% Venemaa elanikkonnast nõustub, et loomade karusnahast kasukate valmistamine on vastuvõetamatu (Otkritie Bank/Rosgosstrakh, 2022)

• Ühendkuningriik: 74% arvab, et loomade kasutamine moetööstuse karusnaha tootmiseks on vale (YouGov, Four Paws UK, 2014)

  Praegu on üle Euroopa käimas kampaania „Fur Free Europe“ ehk „Karusnahavaba Euroopa“, mille eesmärk on keelustada nii karusloomafarmide tegevus kui ka karusloomafarmidest pärit naha ja neist tehtud toodete müük Euroopa Liidus. Kodanikualgatusele on oma toetusallkirja andnud juba üle 660 000 inimese üle Euroopa.

Allikas: Fur Free Alliance