Üldiselt saavad väikest kasvu koerad varem suguküpseks (6–9-kuuselt) kui suurt kasvu koerad, kelle esimene jooksuaeg võib saabuda alles 1–1,5-aastaselt.
Emastel koertel on jooksuaeg tavaliselt 1–3 korda aastas ja seda terve elu või kuni steriliseerimiseni. Kassidel võib mittetiinestumise korral korduda sagedamini ja isased loomad on valmis paarituma aastaringselt.
Jooksuaeg kestab keskmiselt 3–28 päeva ja koosneb:
1) jooksuaja algusest – innaeelne etapp (proestrus) – sel perioodil võib esineda häbeme turset ja veresegust nõret, organism valmistub munarakke vabastama, kestab kuni 10 päeva, koer ei ole valmis paarituma.
2) innaperioodist (estrus) – sel perioodil võib erituda heleroosat või läbipaistvat nõret, kestab kuni kaks nädalat, koer on valmis paarituma.
Jooksuaja tunnused
Emase koera käitumine muutub jooksuajal veidi muretsevaks, võib esineda loidust, isutust, närvilisust, koer võib omanikule tunduda haigena. Võib esineda rohkem joomist, rohkem pissimist, sh ka märgistamist.
Nii jooksuaja tunnused kui ka kestvus on varieeruvad ega pruugi kõikidel loomadel kulgeda sarnaselt.
Jooksuajal on soovituslik kasutada jooksuajapükse, et vältida liigset määrimist.
Kui koer ennast jooksuajal korralikult ei puhasta, on soovitav pesta koera tagakeha, et vältida nahapõletike teket. Pikakarvalistel koertel võib puhtuse paremaks hoidmiseks ka tagakeha karvu lühemaks pügada.
Kui koera ei ole plaanis paaritada, siis tuleks teda hoida eraldatuna isastest koertest ja olla eriti tähelepanelik, et koer ei pääseks rihma otsast lahti või aiast välja ja isased koerad aiast sisse.
Kui emast koera ei ole plaanis üldse paaritada, tuleks ta lasta ära steriliseerida, et vältida jooksuaega ja erinevaid terviseprobleeme.