Hersoni pommirahe alt Eesti loomakliinikusse: ränga teekonna vastu pidanud koer sattus siin surmaohtu

Karati perel ei tekkinud ka kõige ekstreemsemates oludes mõtet koera sõjakoldesse maha jätta. Viimaks Eestisse jõudnuna tabas looma aga ohtlik haigus leptospiroos.

Eestimaa loomakaitse liit vahendab Karati pere lugu, mis on väga traagiline nagu paljude teistegi ukrainlaste omagi.

Vahetult enne sõda suri koera perenaise Iryna insuldi saanud ema. Vaevalt jõudis naine ema matta, kui algas pommitamine. Ta ei jõudnud isegi korda ajada kõiki dokumente, sest see polnud ühtäkki enam kõige olulisem.

Nad elasid okupeeritud Hersonis kortermajas, mille esifassaadi purustasid pommid. Otse nende kõrval asuvas koolimajas otsis peavarju igal ööl ligi 100 inimest. Ühel päeval pommitati see maatasa koos kõigi nende abiotsijatega. Pidevalt tulistasid Hersoni tänavatel ka snaiprid. Eriti meeldis neile tappa noori poisslapsi, et elimineerida tulevane oht.

Pere elas sisuliselt kogu selle aja, riided seljas, valmis kuhugi varju tormama. Maikuus avanes järsku võimalus proovida Hersonist põgeneda ühes pikas autokolonnis. Hersoni tänavatel ristlesid tankid, kes sõna otseses mõttes sõitsid üle põgenevate autode. Ühe sellise eest sai napilt minema Iryna.

Napilt pääseti üle silla, mis peale neid maatasa pommitati. Keset mineeritud põlde vahel asuvat maanteed avati kolonni pihta automaadivalang. Tapeti enamus kolonnis sõitjaid.

Iryna pere otsustas riskida ja sõitis kolonnist välja mööda mineeritud põldu. Lõpuks polnud enam vahet, kas saada tapetud kolonnis või lennata õhku miini otsas. Neil vedas, kuna miinile otsa nad ei sõitnud.

Edasi aitasid neid peita lihtsad maainimesed külades, ka nende autot, sest kogu aeg patrullisid vene sõdurid mööda inimeste kodusid. Varastasid, mis kätte said ja Hersoni numbrimärgiga auto leidmine oleks tähendanud Iryna ja tema lapse mahalaskmist.

Läbi ime jõuti elusa ja tervena Poolasse ning sealt juba Tallinna.

Iryna tööl ei käi, kuid õpib aktiivselt eesti keelt, et leida kiiremini töö. Tallinna tulek oli teadlik valik, sest kunagi oli tema tuttav käinud Pärnus ja rääkinud, et Eestis on head inimesed, ilus loodus, saab suhelda vajadusel vene keeles ning koolid olla tasemel. Iryna õde põgenes Itaaliasse ja seal olla praegu palju keerulisem.

6-aastane koerake Karat on pere lemmik, kes kogu selle põrgu nendega koos läbi tegi. Omanikel ei tekkinud ka hetkeks mõtet loom maha jätta, kuigi koeraga piiride ületamine oli palju keerulisem, kui oleks olnud ilma temata.

Põgenemisel kulus ära kogu Iryna rahatagavara, sest ka Poolas pidi ta kasutama ühest kohast teise sõitmiseks oma säästusid. Kuidagi saadi Tallinnas hakkama, kuni Karat haigestus ootamatult. Ühel päeval oli tal väga paha olla, ta oksendas, kõht oli lahti, süüa ei tahtnud ja oli pikali maas.

Loomakaitse liidule helistas üks vabatahtlik, kes peret aitas, ja palus abi.

„Suunasime koera koheselt Loomade kiirabisse, kus tal tuvastati leptospiroos. Vahepeal tundus, et Karatil on juba parem, ta sai kodusele ravile, kuid paar päeva hiljem muutus tema terviseseisund taas väga kriitiliseks,“ kirjeldab liit sotsiaalmeedias. „Korraks oli juba tunne, et kui pommide alt küll pääseti eluga, siis leptosiproos armu ei anna ja Karat välja ei vea.“

Järgmine sõit viis kiirabisse tilgutite alla ja nüüd asus koerake võitlema juba oma elu eest. Tema neerunäidud olid nii hullud, et masin ei suutnud nendega toime tulla. Kuri haigus oli rünnanud neerusid väga ägedalt. Imekombel hakkas ravi vaikselt mõjuma ja praeguseks on koera seisund stabiilne.

Leptospiroos on potentsiaalselt surmav zoonootiline haigus, mis levib peamiselt nakatunud väikenäriliste uriiniga ja võib kanduda ka inimesele. Loomad nakatuvad kas otsesel kontaktil või kaudselt kokku puutudes haige looma uriiniga või pinnasega. Peamiselt on kliinilised tunnused seotud neeru- ja/või maksakahjustusega, mis väljenduvad seedehäirete, kehatemperatuuri kõikumise ja liigeste valulikkuse kaudu.

Karati raviarve koos esimese kliinikuvisiidiga on praeguseks ligi 1400 eurot ja tema perenaisel pole seda summat kusagilt võtta. Seega palub ELL headel inimestel vaatamata raskele ajale appi tulla. Annetusi saab teha:

Selgitus „Karat“

Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

EE181700017004664286 (Luminor Bank)

EE087700771003771380 (LHV Pank)

EE824204278617897405 (Coop Pank)

Annetustelefonid

9000 777 (5.-)

9000 888 (10.-)

*Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toi