TAHAKS KOJU | Muhe uitaja Jaco sai ehmatusest üle ja otsib paikätt

Võru varjupaigas nurub pai kass Jaco, kes on oma ebakindlusest üle saanud ja nüüdseks väga silitamist naudib.

Jaco on üksik uitaja Antslast. Nagu ikka, siis suvel ei tunne inimesed muret, sest uitajal kassil on soe ja mõnus ning süüa leiab ka hiiri püüdes, kuid kui ilmad jahedamaks muutuvad, siis muutuvad ka inimesed murelikumaks.

Nii oli ka Jacoga. Kuna soe suvepäike hakkas kaduma ja ilmad muutusid vihmasemaks, siis hakkas ka Jaco ulualust otsima. Otsis ja otsis, kuid kõigil headel inimestel olid oma neljajalgsed pereliikmed olemas ja nii tuli ka Jacol Võru varjupaika kolida.

Algselt oli ta nii hirmul, et urises ning tahtis ennast suure-suure kassina näidata. Silmad olid vesised ja suured ning neis peegeldus ebakindlus. Kõrvad olid sodisegust mustust täis. Kartlik pilk vaatas inimest, sest ta ei osanud ju midagi oodata ega arvata, et kuhu ta nüüd sattunud oli.

Nüüdseks on Jaco enesekindel ja julge. Igakord, kui tema juurde lähed, siis ka magamise pealt ajab ta end püsti ja tõttab sulle vastu. Ta armastab väga paitamist ja ka süles olemise vastu pole tal midagi. Kui sa temast välja ei tee, siis puksib ta sind õrnalt oma peaga seni, kuni ta oma paid kätte saab.

Selline muhe sell on saanud meie üksikust Antsla uitajast. Selline sõbralik ja seltsiv tegelane, kes saab läbi ka teiste nurrumootoritega.

Kui soovid Jacoga Varjupaikade MTÜ Võru varjupaigas tutvuda, siis täida sooviavaldus esmalt siin: https://varjupaik.ee/loomad/70997