Loomasõbralik juuksevärv: on see võimalik?

Väga paljud juuksevärvid sisaldavad endiselt loomseid koostisosi ja siiani on levinud loomade peal testimine, mistõttu on loomasõprade valiku piiratud, kirjutab Loomuse loomasõbraliku ilu töörühma LILU liige Eleonore Susi.

Veganina juuksurisalongi minna on ikka veel võrdlemisi keeruline, mistõttu tuleb paljudel loomasõpradel oma juuste eest täna ise hoolt kanda. See aga ei tähenda, et veganitel ei võiks olla värvikirevaid juukseid. Seekord on LILU tiim ette võtnud juuksevärvide kirju maailma, et aidata rikastada meie elu loomasõbralikult.

Kuidas töötab juuksevärv, ajutine, püsiv ja poolpüsiv?

Juuksevärvid jagunevad üldiselt kolme kategooriasse- ajutised, poolpüsivad ja püsivad.

• Ajutine juuksevärv tuleb kergesti pesus 1-3 pesukorraga maha.

• Poolpüsiv värv kulub maha tavaliselt mõne nädalaga.

• Püsiv juuksevärv on püsiv ja eemaldatav ainult keemiliselt või juuste maha lõikamisega.

Püsivad juuksevärvid töötavad üldiselt ammoniaagi, vesinikperoksiidi või benseendiamiini (levinud nimetusega PPD) toel. Olenevalt värvist võib juuksevärv sisaldada ainult ühte kolmest koostisainest või kõiki kolme.

Ammoniaak valmistab ette juuksekarva järgnevaks töötluseks. Juuksekarva pealmine kiht, kutiikula koosneb pisikestest soomustest, mis on tihedalt üksteise vastas. Selleks, et eemaldada juuste naturaalne toon või lisada soovitud värv, kasutatakse ammoniaaki, mis tõstab kutiikula üles, lõdvestades soomuste vahelisi sidemeid.

Seejärel saab vesinikperoksiid tungida juuksekarva ning eemaldada sealt olemasoleva pigmendi. Vesinikperoksiidi kasutatakse enamasti blondeerimisel, kuid seda võib leiduda ka teistes juuksevärvides. Vesinikperoksiid on ka peamine põhjus, miks juuksed võivad pärast värvimist olla kuivad ja kahjustunud.

Viimases etapis kasutatakse enamasti PPD-d, mis aitab uuel pigmendil imbuda juuksekarva ja sinna ka kinnituda.

Olenevalt värvitüübist ja eesmärgist võib nende kolme komponendi vahekord erineda. Blondeeriva efektiga värv sisaldab üldiselt suuremas koguses vesinikperoksiidi kui näiteks tume juuksevärv. Samamoodi võib erineda ka PPD kogus. Blondeeriva värvi puhul pole PPD niivõrd oluline kui tumedate toonide puhul.

Poolpüsiv juuksevärv võib sisaldada samu baaselemente nagu püsiv juuksevärv, kuid kogused on üldiselt palju väiksemad. Poolpüsiva värvi puhul avatakse kutiikula soomused minimaalselt, mistõttu ei toimu ka tugevat pigmendi eemaldust ja uue pigmendi kinnitumist. Uus pigment kinnitub kutiikula pinnale ja vähesel määral juuksekarva sügavusse. Seetõttu kulub värv üldiselt mõne nädalaga maha.

Ajutine juuksevärv ei tungi juuksekarva, vaid kinnitub selle pinnale. Seetõttu on enamus ajutisi juuksevärve ka ammoniaagivabad ja neid on võimalik kergesti vee ja šampooniga eemaldada. Siiski tasub teada, et kui juuksed on kahjustunud, võib ka ajutine juuksevärv jätta oma jälje ning täielik värvi eemaldamine veega ei pruugi alati õnnestuda.

Miks ei ole kõik juuksevärvid vegan?

Väga paljud juuksevärvid sisaldavad endiselt loomseid koostisosi ja endiselt on levinud loomade peal testimine. Lisaks eelpool mainitud amoniaagile, vesinikperoksiidile ja PPD-le, sisaldavad paljud juuksevärvid ka mitmeid lisandeid, mis aitavad vältida juuste kahjustumist (skvaleen, vitamin A) või annavad värvile lihtsalt meeldiva lõhna ja tekstuuri. Paraku ei ole need koostisained alati vegan. Täpsema info erinevate lisaainete kohta leiad meie varasemast artiklist (https://loomus.ee/koostisosad-juuksehoolduses/).

Lisaks muudele koostisainetele sisaldab juuksevärv ka pigmenti või sideaineid. Pigmentide päritolu võib olla väga erinev olenevalt tootjast. Pigmendid võivad olla nii sünteetilised kui ka looduslikku päritolu.

Pigmendi kinnitumine juustesse on tugevalt seotud PPD toimega. PPD on algselt pigmenditu ja aktiveerub alles kokkupuutel hapnikuga. Seetõttu on enamus poes müüdavatest juuksevärvidest ka kahes eraldi anumas ja algselt valged ning värvi muutus tekib alles värvi kokku segamisel. PPD ilma lisatud sideaineta annab juustele tumepruuni tooni. Kui soovid saada mõnda muud tooni, tuleb lisada õiget sideainet õiges koguses.

Oleme lapsena kõik mänginud guaššvärvidega. Kasutades nö baasvärve sinine, punane, kollane, valge ning segades mõnda neist omavahel õiges vahekorras saanud kas roosa, rohelise, pruuni jne. Lisades PPD-le õiget sideainet saame samasuguse efekti.

Paraku on täna raske ära arvata, millised sideained või pigmendid on vegansõbralikud ja millised mitte. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud värvide tootjad ei pea üldse lisama pakendile koostisainete nimekirja, mistõttu isegi paljud juuksurid ei tea täpselt, millest juuksevärv koosneb.

Kui aastaid tagasi oli levinud teadmine, et punane juuksevärv tuleb putukatelt ja pole vegan, siis täna on võimalik punaseid toone saavutada ka sünteetiliste ühendite abil. Seetõttu tasub otsida pakenditelt tunnustatud vegan märgiseid.

Millised ja mis on looduslikud juuksevärvid?

Inimesed on juukseid värvinud aegade algusest peale. Iidses Egiptuses ei olnud moodsaid ilusalonge, kus juuksur kallist keemiat kokku segas, kuid juukseid värviti sellegipoolest. Looduslikult on võimalik juuksevärvi saada mitmetest taimedest.

Kõige tuntum taimne juuksevärv on henna (Lawsonia inermis), mis annab juustele iseloomuliku oranžikas punase tooni. Hennat kasutati ajalooliselt Aasias ja Põhja-Aafrikas, kuid täna on henna levinud igal pool.

Henna on püsivärv, mis ei kahjusta juukseid. Henna sisaldab ohtralt E-vitamiini, mis silub ja tugevdab juukseid. Värv püsib intensiivne 4-6 nädalat ja hakkab seejärel tasapisi tuhmuma. Hennavärve segatakse tihti ka indigoga (Indigofera tinctoria), mille tulemusel saavutatakse tumepruun toon.

Värvides juukseid hennaga, tasub teada, et henna värv kinnitub kergelt ka nahale ning kui oled hiljuti värvinud juukseid hennabaasil värviga, siis ei pruugi keemiline juuksevärv juustesse kinnituda, mistõttu püsivärv tuleb pesus kergelt maha või tuhmub väga kiirelt.

Looduslikes juuksevärvides kasutatakse vahest ka erinevate marjade (mustsõstar, kirss) või juurviljade (peet, porgand) mahla, kuid need annavad üldiselt juustele ainult kerge mittepüsiva tooni.

Kas looduslik ja ammoniaagivaba on parem kui keemilised värvid?

Looduslik on täna moes ja seda ka juuksevärvide puhul. Paraku ei tähenda see alati, et tegemist on ohutuma tootega. Looduslik hennavärv võib samuti sisaldada ammoniaaki, vesinikperoksiidi või PPD-d. Koostis sõltub täielikult tootjast. Seetõttu tasub ikkagi hoolikalt lugeda pakendit, isegi kui pakendil on suurelt kirjas „natural„ või „organic„.

Samuti tasub teada, et ammoniaagivaba püsivärv ei ole alati ohutum. Ammoniaagil on väga oluline ülesanne juuste värvimisel ja ammoniaagi asendamine mõne teise ühendiga või täielikult välja jätmine kajastub ka lõpptulemuses. Ammoniaagivabade värvidega on palju raskem saavutada intensiivset pikaajaliselt säilivat tooni.

Tihti kasutatakse ammoniaagi asemel hoopis etanoolamiini (tuntud ka kui MEA), mis ei ole sama tõhus kui ammoniaak, mistõttu tuleb seda võrdväärse tulemuse saavutamiseks lisada palju rohkem. Mitmed uuringud on aga näidanud, et MEA on tervisele palju kahjulikum kui ammoniaak.