Loomade heaolu keskuses elavad eriti positiivsed kiisud, ka väekassid saavad oma aediku

Hiljuti rajatud loomade heaolu keskuses elab praegu 58 kassi, nende hulgas FIV-positiivsed ehk kassiaidsi põdejad, kellel mujal varjupaikades oma tuba ei leidu. Peatselt on sisse kolimas ka väekassid. Keskuse tegemisi tutvustab Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.

Kui eelmise aasta alguses rääkisime sellest, et seeme on mulda pandud ja hakkasime Eestis ainulaadse loomade heaolu keskusega seotud ideid ja unistusi vaikselt ellu viima, siis nüüd saame rääkida esimestest sammudest.

Varjupaikade MTÜ-le kuuluva keskuse loomise mõtet on heietatud juba alates ühingu algusaastatest. Reaalsuseks sai see mõte aga 2021. aasta kevadel, mil ühing ostis endale päris esimese kinnisvara – 7,5 hektarit maad ja mõni rekonstrueerimist vajav hoone.

Üks loomadest hooliv proua, kes meie tegemisi nüüd pilvepiirilt jälgib, usaldas meid niivõrd, et pärandas ühingule korteri. Korteri müügist saadud raha kasutasime kinnistu ostuks, kuhu saamegi rajada loomade heaolu keskuse. Just see oligi proua soov, et tema pärand hakkaks aitama loomi.

Avapauk oli ootamatu

Keskuse juhataja Triinu Priksi jaoks on keskuse sünnilugu väga meeldejääv. Plaane on alati hea pidada, aga tihti teeb elu oma korrektuurid. Nii sai ka loomade heaolu keskus väga ootamatu alguse. Koht oli olemas, kuid keskusesse me loomi veel vastu ei võtnud, kuna pidasime suuri plaane ja tahtsime ehk eraldi kassimajagi enne asukate sisse kolimist valmis saada.

Ühel päeval teatas Põllumajandus- ja Toiduamet, et võtab halbade pidamistingimuste tõttu korraga ära kahest erinevast kohast Harjumaal kokku 45 kassi. Ühelgi varjupaigal polnud nii suurt hulka kasse mõistetavalt kuhugi panna. Ilma pikemalt mõtlemata otsustati üheskoos, et nüüd kolivadki esimesed neljajalgsed keskusesse sisse.

„Mul ei olnud sel hetkel ühtegi puuri ega loomade eest hoolitsemiseks muud vajalikku keskuses, aga kassid pidid sama päeva õhtuks majutatud olema, sh Tallinnast ära toodud. See oli päris hullumeelne ralli, aga natuke peale südaööd olid keskuse tubades puurid koos kõige vajalikuga üleval ja kassid seal sees,“ meenutab Triinu.

Eriti positiivsed kassid

Keskus andis meile võimaluse avada vabapidamistuba kassidele, kes kannavad FIV-viirust ehk kasside immuunpuudulikkust. Kutsume seda ruumi eriti positiivsete kasside toaks. Üheski teises varjupaigas ei ole olnud võimalust lubada FIV-positiivsetele kassidele eraldi oma tuba.

FIV-viirus levib tänavakasside seas ja seetõttu satub seda viirust kandvaid kasse varjupaikadesse üsna tihti. Nendel kassidel on nüüd koht keskuse eriti positiivsete kasside toas, kus nad saavad mõnusalt elada ja uut kodu oodata. FIV-kassidele otsime loomulikult tubast kodu, kus ei oleks teisi kasse või on samuti ees ootamas positiivne kass.

Peagi seavad end sisse ka väekassid

Oma töös näeme tihti kasse, kes on sündinud tänavatel, elanud aastaid kassikolooniates ning kelle jaoks on igasugune inimkontakt väga hirmutav ja stressirohke. Meie nimetame neid väekassideks.

Tavalises varjupaiga keskkonnas on väekassidel raske toime tulla ja nende sotsialiseerimise protsess on aeganõudev ja keerukas. Kuna väekassid on endised tänavakassid, siis on nad harjunud olema iseenda peremehed ja inimkontaktist ei unista.

Keskuses oleme nende jaoks loonud eraldi väekasside aediku. See on suur 400 ruutmeetrine piiratud ala, kus on ka kaks väikest kassimaja, et väekassid saaksid vajadusel sooja ja varjulisse kohta minna.

Loome neile võimalikult harjumuspärase keskkonna ning juba peagi saavad esimesed väekassid sinna sisse kolida. Loodame, et sellistes tingimustes ja kassi poolt valitud tempos harjuvad mõned neist inimesega nii palju, et neile saab uusi kodusid otsima hakata.

Tulevikuplaanid on suured

„Kaugemas plaanis unistame kassimajast ja võimalusest majutada keskuses ka erilisi koeri, kes vajavad individuaalsemat lähenemist. Tulevikus hakkame kindlasti ka praeguseid ja tulevasi loomaomanikke koolitama ja nõustama,“ räägib Triinu suurtest ja põnevatest tulevikuplaanidest.

Praeguse seisuga elab keskuses 58 kassi ning sealt on endale uue kodu leidnud juba 55 kassi. Keskuse arendamine on pikaajaline protsess ja toimub etapiviisiliselt. Suur töö on tehtud, aga väga suur töö on veel ees. Võlgneme tänu ka ettevõtetele, kes on otsustanud meie tööle õla alla panna ja toetada keskuse arendamist.

Nii päästis meid piltlikult öeldes külmumisest Pumbajaam OÜ, kes annetas õhksoojuspumba ja selle ka kiirelt üles seadis. Kui ahjuküttega maja, mille küttekolletest ükski kasutuskõlblik polnud, tuli plaaniväliselt kasutusele võtta, oli mure suur.

Lisaks toasoojale vajasime ka kuuma vett, et majas elavate kasside eest elementaarseid sanitaarnõuded järgides hoolitseda. Vägeva boileri saime annetusena ettevõttelt, kes ei pea oma panust isegi mainimisväärseks.

Nagu mainitud, on Loomade heaolu keskuse esimene uusrajatis väekasside aedik, mida aitas ehitada Mars Inc. (Whiskas). Suure aediku keskmeks on kaks puitmajakest, kus kassid varjuda ja sooja saavad. Need ilusad ja tugevad aiamajad annetas meile Lasita Maja OÜ. Oma vägevat toetust põhjendab Lasita Maja müügijuht Maria Roop nii: „Kui Varjupaikade MTÜ võttis meiega ühendust, siis me ei kahelnudki leida võimalusi, et omalt poolt õlg alla panna.

Oleme igal aastal ühinenud mõne heategevusprogrammiga. Mitu aastat oleme erinevate projektide raames toetanud lapsi, sellel aastal panustasime lisaks lastele ka loomade heaolule. Suhtume vastutustundlikult loodusvaradesse ja sellega ka meie ühisesse tulevikku.

Kui tänu meie toodetud majadele saavad kodutuks jäänud loomad soojema aseme, siis teeb see südame soojaks küll. Soovime Varjupaikade MTÜ-le ikka jätkuvalt jaksu ja valmisolekut käivitada uusi projekte, mis viivad sihile.“ Aiamajad aitasid kokku ja katuse peale panna kohalikud Viljandimaa mehed Maakivist ja Mulgi Ehitusest.

Kui ka sina soovid loomade heaolu keskuse tegemisi toetada, siis vajuta SIIA.

Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2022/3 numbris. Autor: Anni Anete Mõisamaa