Soovin võtta varjupaigast koera – mis edasi?

Aina enam on neid inimesi, kes otsustavad oma uue neljajalgse pereliikme võtta just varjupaigast. Kuna koera võtmine on suur otsus, mis peab olema kindlasti põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutletud, on ka varjupaigad seadnud teatud tingimused koeravõtjale. Nii saavad nad tagada, et nii koer kui ka tema uus omanik on õnnelikud ja koerale on tagatud hea kodu kuni elupäevade lõpuni. Varjupaigast koera võtmise teemal arutleb Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.

Varjupaikade MTÜ tegutseb seitsmes asukohas üle Eesti: Läänemaa, Pärnu, Tallinna, Valga, Viljandi ja Võru varjupaigad ning loomade heaolu keskus Viljandimaal. Kõik meie varjupaikadest uude koju minevad loomad on vaktsineeritud, kiibistatud ning kantud lemmikloomaregistrisse. Enamus koeri on steriliseeritud või kastreeritud.

Erandiks on tavaliselt kutsikad, kes on kojumineku hetkel operatsiooni tegemiseks veel liiga noored. Sellisel juhul jääb see loomavõtja kohustuseks. On ka neid koeri, kelle tervis või kõrge vanus ei luba operatsiooni teha ja siis jääbki koer lõikamata.

Tunneme enda hoolealuseid läbi ja lõhki

Varjupaigast koera võtmisel on esimeseks sammuks alati sooviavalduse esitamine. Kõik meie koduootel hoolealused on üleval kodulehel. Huvipakkuva koera kohta saab tema profiilil täita sooviavalduse, kus loomavõtja kirjeldab enda elukorraldust ning tingimusi, kus koer elama hakkaks. Tänu sooviavaldusele saame palju väärtuslikku infot, mille järgi on meil lihtsam hinnata, kas konkreetne koer sobiks just sellistes pakutavates tingimustes elama.

Varjupaigatöötajad tunnevad koeri läbi ja lõhki – mõni neist on meie hoole all olnud lausa aastaid. Seega on tihti välja joonistunud erinevad iseärasused. Näiteks on koeri, kes ei klapi teiste loomadega. Sellisele koerale otsime kodu, kus ei oleks ees ootamas teisi lemmikloomi. Mõni koer kardab väikeseid lapsi – sellisel juhul eelistame pere, kus on lapsed juba suuremad.

Kui teame, et koer on terve eelneva elu elanud õues ja tuppa üldse ei kipu, siis teda me korterikoeraks ei loovuta. Tihti juhtub ka seda, et tullakse varjupaika tutvuma ühe kindla koeraga, aga lõpuks tekib klapp hoopis teise koeraga. Kui klapp on kohene, siis saab uus omanik peale dokumentide vormistamist koeraga rõõmsalt kodu poole minna.

Võib ka ette tulla, et tulevane loomavõtja soovib koeraga veel paar korda varjupaigas tutvumas ja jalutamas käia, enne kui uus pereliige päriselt koju viiakse. Nii on uuel omanikul võimalus koera kõiki külgi tundma õppida ja samuti kodus ettevalmistusi teha. Koeraga on oodatud tutvuma kõik pereliikmed, kellega koer koos elama hakkab.

Kui koeravõtu otsuses ei olda päris kindel, siis loomulikult on inimesel võimalus võtta aega, et otsus korralikult läbi mõelda. Koerad on ju armsad ja väga lihtne on teha koeravõtu otsus emotsiooni pealt. Küll aga soovitame minna koju ja otsust natuke kaaluda.

Mõnel korral on juhtunud, et kindla loomavõtusooviga inimene helistab meile järgmisel päeval ja teatab, et mõtles siiski ümber. Ja see on täiesti mõistetav! Soovime ju kõik, et varjupaiga hoolealused leiaksid endale selle päris oma kodu kuni elu lõpuni. Seetõttu on oluline anda endale aega, et see suur samm rahulikult läbi mõelda.

Paneme sellisele eeltööle väga palju rõhku, sest just see kindlustab, et saadame koera väga headesse ja sobivatesse tingimustesse elama. Tänu eeltöö tegemisele on meie varjupaikadesse tagastatavate loomade hulk väga väike.

Ketikoeraks ei loovuta

Õnneks on loomapidamiskultuur Eestis aastatega arenenud ning üha vähem koeraomanikke aheldab koera õue. Mitmel pool on võetud vastu ka seaduseid pikaajalise ketistamise vastu. Siiski kuuleme vahel, et koer plaanitakse panna ketti elama, et ta territooriumi valvaks. Sellistesse tingimustesse meie koeri ei loovuta – loom peab olema ennekõike pereliige, mitte valvur.

Koerte pidev ketis hoidmine mõjub neile halvasti – koerad on sotsiaalsed loomad, kelle tugev side inimesega on tuhandeid aastaid kestnud aretamise tulemus. Muidu sõbralik ja rõõmus koer muutub pidevalt ketis ja üksilduses viibides neurootiliseks, õnnetuks, rahutuks ja agressiivseks. Uurimistulemused näitavad, et ketikoerad hammustavad palju suurema tõenäosusega kui vabalt ringi jooksvad koerad.

Uue pereliikme koju toomine - anna aega

Esimesed nädalad uues kodus peaksid olema koera jaoks rahulikud ja rutiinse elurütmiga. Nõnda saab uus lemmik vabalt kohaneda pereliikmetega ja uues kodus toimuvate igapäevaste liikumistega.

Koju jõudes tuleb koeral lasta rahulikult oma samme seada ja endale sobivas tempos kõigi ruumidega tutvuda. Las ta läheneb inimestele siis, kui ta on selleks valmis. Koerale meeldib, kui ta saab ise uusi inimesi nuusutada ja nii nendega tutvuda. Mõnusa üllatusena mõjub loomulikult ka see, kui pihku on peidetud paar koeramaiust.

Ära karda abi küsida

Kui juhtub, et kodus ilmnevad koeraga probleemid, olgu need siis tervisemured või käitumisprobleemid, siis ära karda meie poole pöörduda ja abi küsida. Soovime koera käpakäiguga kursis olla ka peale loovutamist ja võimaluse korral aitame nii nagu suudame. Kui meie võimuses ei ole abi pakkuda, siis on meil mitmeid kasulikke kontakte ja vähemalt saame loomaomaniku õige abistajani suunata.

Iga meie juurest võetud loom saab kaasa lubaduse, mis kehtib kogu tema eluaja – kui loomaomanik ei saa teda enam mingil põhjusel pidada, siis võtame ta uuesti enda hoole alla.

Tutvu kõigi Varjupaikade MTÜ hoolealustega SIIN

Lugu ilmus Varjupaikade MTÜ ajakirja Käpa all 2022/3 numbris. Autor: Anni Anete Mõisamaa