Kui muidu silkavad koerad-kassid ja muud loomad üle idapiiri edasi-tagasi pigem salamisi, siis täna marssisid kaks kutsut, rind kummis, nagu kord ja kohus Koidula piiripunkti. Võtsid passikontrolli putka ette ritta, vaatasid oma „mees-sa-ei-tea-kui-kurbi-silmi-ma-teha-oskan“ pilguga piirivalvurile otsa ja liputasid sõbraliku saabumise märgiks samas taktis saba.
Prefektuur kirjeldab Facebookis ka kujuteldavat dialoogi:
-„Kuhu siis ka minek?“
-“Siia samasse, Setomaale!“
-“Mis on piiriületuse eesmärk?“
-“Väike seiklus, seltsielu. Mõni krutski ja koerustükk sekka!“
-“Ja millal tagasi?“
-“Oleneb, kui kiiresti käpad käivad ja mitu puud-posti teekond katab.“
Neljakäpalised rännumehed said prefektuuri teatel piiriületuse templi asemel pika pai ning võttes seda kui luba piiriületuseks, vantsisid edasi üle Piusa silla päevapõnevusi otsima
