Viimase nädala jooksul on kliinikus hirmuäratavalt sagenenud koerteomanike pöördumised murega, et koer sõi mõned päevad tagasi konte, nüüd punnitab ja midagi välja ei tule. Viimase nädala jooksul on kliinik tegelenud kolme sellise patsiendiga. Neist üks lõpetas ka lõikuslaual kirurgilise sooleummistuse eemaldamisel.

Koera kõhust leitud kondijäätmed

Loomaarst selgitab: „Kahjuks on siiani laialt levinud müüt, et kont on koera toit. Ei ole!!! Piltlikult öeldes on kõige lihtsam viis koera ära tappa, sööta talle keedetud seakonte. Puruksnäritud kondid muutuvad sooles oma teravate äärtega žiletiteradeks. Parimal juhul kraabivad sooled tugevalt verele ja põletikku, halvimal juhul torkuvad läbi sooleseina kõhuõõnde. Lisaks moodustavad need kogunemisel kivina näiva ummistuse, mida saab eemaldada ainult operatsiooniga, sest kondid ei seedu!“

See aga ei tähenda, et koer ei võiks mitte kunagi konti närida. Milline kont on ohutu?

Esiteks: kont ei ole söömiseks, kont on meelelahutamiseks! Koerale antav kont peab olema nii suur, et koer ei saa seda ära süüa. Väiksematele koertele on kindlasti mõistlik üldse mitte konte anda. Keskmisele (alates umbes 20kg) ja suurele koerale on sobilik suure looma (veise, hirve, põdra) terve sääre- või reieluu. Koer saab rahuldada oma närimisvajadust, maandada stressi, tal on tegevust, ta saab sealt liha- ja kõhreosakesi. Kõhr on ohutu.

Oluline on jälgida, et loom ei saaks puruks närida ja sisse süüa suurt kõva luud. Kõige ohtlikumad on erinevad raguud ja supikogud, mida kahjuks tihti müüakse toidupoodides ja turgudel ka koeratoidu nime all.

Samuti on välistatud kanakondid, mis oma teravate kildudega lõhuvad sooled ära. Veenduge, et köögijäätmetena tekkivad kondid saavad utiliseeritud nii, et teie neljajalgsed sõbrad neid kuskilt kätte ei saa.

Veterinaar toob näite: „Kahjuks ühel korral juhtus ka nii, et tubli omanik viskas kondid komposti metsloomadele, kust siis tema enda sõber need sisse sõi.“