Koera eluiga aitab kahtlemata pikendada veterinaarmeditsiini areng. Samas on just vähk see, mille kätte koerad tänapäeval kõige sagedamini surevad.

Suuri, üle 50 kilo kaaluvaid koeri, kelle eluiga on niigi lühem, võib pahaloomuline kasvaja hakata kimbutama juba 5-aastaselt. Päris pisikesi tabab see enamasti märksa hiljem. Oluline osa on ka tõul - puhtatõulised haigestuvad nooremalt kui segaverelised, kinnitab hiljuti ajakirjas Plos ONE avaldatud uuring.

3542 koera jälginud uuringu tulemusel selgub, et keskmine vähki haigestumise iga on 7 aastat. Rohkem ja nooremas eas ohustavad vähkkasvajad mastifeid, buldogeid ja dogisid. Hilisem on haigestumine takside, terjerite ja spanjelite puhul.

Uuringu üksikasjad viitavad ka sellele, et emased koerad põevad vähki tavaliselt vanemas eas kui isased ja et kastreeritud ning steriliseeritud koertel registreeriti kasvajaid hiljem kui steriliseerimata koertel.

USA-s välja töötatud uudne meetod võimaldab kasvajale siiski varakult jälile jõuda. Vereanalüüsi ehk spetsiifilise biopsia teel selgitavad loomaarstid välja, kas organismis on oht olemas ning ega kasvaja metastaaside järku pole jõudnud. Selleks soovitab loomaarst Andy Flory alustada vastavate analüüside võtmist juba kaks aastat enne seda, kui nimetatud tõug hakkab jõudma keskmisesse vanusesse, mil tavaliselt vähk avastatakse.

Kolleeg Madridi ülikoolist, Elena Martinez de Merlo julgustab samuti proove juba ennetavalt võtma, kuna loomaonkoloogia on viimase 30 aastaga teinud kõva hüppe moderniseerumise ja tõhususe suunas.

Samas on toimunud ka põlvkonnapõhine mõtteviisi muudatus koeraomanike hulgas: alla 40-aastased koeraomanikud on ohtudest märksa teadlikumad. „Koera ravimine ja hooldamine on kahtlemata väga kallis, kuid selle emotsionaalne kasutegur on mõõtmatu. Ennetamine on kindlasti võti koera heaoluks tulevikus,“ resümeerib Madridi Surbatáni kliiniku loomaonkoloog Noemí del Castillo Magán.

Allikas: El Pais