„Kustile annan hommikul süüa ning siis keerab tema minu kirjutuslaua alla magama ja mina asun kirjatööde kallale. Umbes viie tunni pärast läksime metsa hulkuma. Metsas möllas Kusti nagu tavaliselt, ikka korralik jooksmine ja tõhus püherdamine,“ meenutas Kristina päeva, mida ta nimetab ka Kusti teiseks sünnipäevaks.

Teel koju pani ta autos tähele, et koer lõõtsutab kuidagi kummaliselt ja teda nagu ajaks öökima. „Vast on midagi kurgus, mõtlesin. 10 minutit hiljem olime kodus, Kusti hüppas autost välja - ja oli keskelt suur nagu oleks õhupalli alla neelanud. Tuppa tulles ei läinud ta pessa nagu tavaliselt pärast metsamöllu, vaid trampis närviliselt ringi, lõõtsutas, üritas oksendada ja nõudis välja minemist. Välja saades kukkus paaniliselt lund sisse ahmima,“ kirjeldas ta.

Seekord aitas kiire internetiotsing ja veel kiirem tegutsemine. „Panime autole kohe hääled sisse ja kihutasime kliinikusse. Ilmselt püstitasime kohaliku rekordi Ahunapalust Tartusse sõitmisel. Teel helistasin maaülikooli kliinikumi, kirjeldasin olukorda ja nad juba ootasid meid. Kusti võeti kohe ette ja 15 minuti pärast oli meie kahtlusi kinnitav diagoos: mao laienemine ja algav maokeerd,“ rääkis ta. "Paljud ei jõuagi arsti juurde, sest see asi areneb edasi minutitega. Kui ma poleks tol päeval olnud kodus...“

Õnneks said arstid kohe jaole ja Kusti operatsioon läks edukalt, nüüd on ta juba kodus taastumas. „Kui on mingid maokeerule viitavad sümptomid, siis unusta ära see teadmine, et su koer on siiamaani olnud täiesti terve ja pole võibolla mitte kunagi arstiabi vajanud. See ongi nii, et terve koer on järgmisel hetkel täiesti haige!“ paneb Kristina koeraomanikele südamele.

Delfi Lemmikloom palus maokeeruga seonduvat kommenteerida loomaarst Tiina Toometil, kes jagas ka soovitusi, kuidas ohtlikku nähtust ennetada.

'„Maopuhitust ja -keerdu põhjustavad enamasti suured toidukogused, mille tõttu magu laieneb ning sageli keerdub ka ümber oma telje. Selline seisund on loomale eluohtlik ning vajab väga kiiret arstiabi.

Maokeerd on suurema tekkeriskiga suurt tõugu ja just eriti sügava rinnakorviga koerte hulgas nagu näiteks Saksa dogi, Weimari linnukoer, Berni alpi karjakoer, setterid.

Saksa dogi eluajal on maokeeru tekkimise risk ligi 37%. Suur puudel, dobermann, rottweiler, Iiri hundikoer, Saksa lühikarvaline linnukoer, Saksa lambakoer, Rodeesia ridgeback, basset hound, verekoer, Samojeedi koer, Vana-inglise lambakoer, väike puudel ja taks on samuti väga kõrge maokeeru tekkimise riskiga koeratõud.

Maolaienemine algab tund või paar pärast sööki. Koer on rahutu, seisab imelikus asendis ning kõhu ümbermõõt suureneb. Võib esineda apaatsust, hingeldamist, ilastamist ning oksendamisliigutusi, kuid oksemasse koer ei pruugi väljutada. Ligi pooltel maokeeruga koertel esineb südame rütmihäireid.

Võib tekkida äkiline joogijanu. Igemed muutuvad kahvaturoosaks. Väga raskes seisundis loomal esineb nõrkus, nõrk pulss, teadvusekadu. Soodustavaks teguriks on peale söömist suurte veekoguste joomine lühikese aja jooksul ning füüsiline aktiivsus (jooks, mäng) vahetult peale sööki.

Uuringud on näidanud, et suurem risk maolaienemise tekkimiseks on koertel, kelle psühholoogiline tasakaal on paigast nihkunud, see tähendab, et nad on hirmunud või üleliia erutunud. Ka rõõmustaval koeral võib esineda mao tühjenemise ning funktsiooni häireid, mis omakorda soodustavad maolaienemise tekkimist.

Maolaienemise ja -keeru vältimiseks:

• Toida koera 2–3 korda päevas kindlatel kellaaegadel, jagades toiduportsjoni väiksemateks osadeks;

• Väldi koera kiiresti söömist, kugistamist, selle ennetamiseks on olemas spetsiaalsed toidunõud või mänguasjad;

• Lase loomal peale sööki puhata. Mäng, jooksmine või isegi jalutuskäik võivad jääda hilisemaks