Kütid jäävad endale kindlaks: vibujaht on eetiline ja tõhus!

Vaatamata loomakaitsjate protestidele leiab vibujahiklubi Mägilased, et vibujahti peaks edasi pidama ning selle eetilisus on teaduslikult tõestatud ega lähe vastuollu loomade heaolu puudutavate seadustega.

31. jaanuaril Soomes Jyväskyläs toimunud ulukiseminaril tutvustati loomaarst Mikaela Sauvala doktoritöö raames läbi viidud uurimistööd „Soome võrdlev uuring valgesaba-pampahirve küttimisest jahivibu ja tulirelvaga“. Uuring kinnitas selgelt, et jahivibu noole tõhusus on võrreldav tulirelva kuuliga.

„Juba aasta tagasi avaldatud valgesaba-pampahirve uuringu vaheraport kinnitas, et ettepanek seadustada metskitse vibujaht Eestis toetub tugevatele teaduslikele argumentidele ning ei lähe vastuollu loomade heaolu puudutavate regulatsioonide ega jahieetikaga. Täna on meil lõppraporti näol olemas värske, tõhus ja usaldusväärne tööriist huvigruppidele vibujahi olemuse selgitamiseks ja väärarusaamade kummutamiseks.“ nendib vibujahiklubi Mägilased juht Rita-Anette Kohava.

Vibujahiklubi Mägilased eestvedamisel seadustati Eestis vibujaht väikeulukitele juba 2013. aastal. 2019. aastal tegi vibujahiklubi esmakordselt ettepaneku metskitse vibujahi seadustamiseks Eestis, mida toetasid nii Eesti Jahimeeste Seltsi ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud kui Riigikogu jahinduse toetusgrupp.

Vibukütid peavad olukorras, kus metskitsede arvukus regiooniti on ületanud maa- ja metsaomanike taluvuspiiri ning metskitsedega seotud avariide arv on järsult tõusnud, vibujahti üheks võimaluseks olukorra leevendamisel just tiheasustusaladel, kus traditsioonilised jahipidamisviisid, nagu jaht tulirelvaga, ei ole ohutuse kaalutlusel võimalikud.

2021. aastal kinnitas ka terioloogia selts peale teadusuuringute ja projektidega tutvumist oma toetust vibujahile. „Terioloogia seltsis on veendumus, et vibujahi seadustamine ei mõjutaks negatiivselt metskitsede populatsiooni ning ei lähe vastuollu jahieetikaga. Peame oluliseks aga rõhutada, et metskitse vibujahil toetame vaid plokkvibu kasutamist.“ ütles Eesti terioloogia seltsi esimees Oliver Kalda.

Täna on teema taas aktuaalne ja tõusnud seoses eelseisvate Riigikogu valimiste ja vibujahivastase liikumisega jahindust puudutavate teemade haripunkti.

„Soovitame tungivalt ka riigikogu kandidaatidel enne põhjapanevate avalduste tegemist ja seisukoha võtmist tutvuda www.vibujaht.ee lehel avaldatud ja viidatud kaasaegsete vibujahti puudutavate uuringute ja projektidega.“ märgib Kohava.

Vibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisvahendina kinnitavad ka erinevate Euroopa riikide uuringud, näiteks Taani metskitse (2004), Hispaania metssea (2012) ja mägikitse (2016) ning Prantsusmaa nutria (2019) vibujahi uuringud.