Mõned olulisemad punktid programmist:

  • Kaasajastame loomakaitseseaduse. Rohelised nõuavad, et Eesti seadusandluses muudetaks loom asjast elusolendiks. Praegu käsitleb seadus loomi inimese omandina. Looma vastu suunatud julm tegu on seaduse silmis loomaomanikule kuuluva asja rikkumine, mida käsitletakse asjaõigusseaduse raames. Kaebeõigus on ainult omanikul ehk kui omanik piinab oma koera, saab ainult seesama omanik ennast politseile üles anda. Loomakaitse organisatsioonidel ega veterinaaridel kaebeõigust ei ole.

  • Asutame loomapolitsei. Igasse politseiprefektuuri lisanduks spetsiaalse väljaõppe saanud loomade väärkohtlemisega tegelev üksus. Senine praktika näitab, et loomade väärkohtlemisest teatajad võidakse saata politsei enda poolt vabatahtlike loomakaitseorganisatsioonide poole, kuigi politsei peaks siiski ka neid juhtumeid ise menetlema. Asjakohase koolituse saanud üksus leevendaks vabatahtlike loomapäästjate koormust.

Mõned olulisemad punktid programmist:

  • Rohereformi lahutamatu osa on elurikkuse kaitse. Parandame elukvaliteeti nutikalt nii, et ei ammenda loodusressursse teiste liikide ega tulevaste põlvede arvelt.

  • Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.

  • Soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise negatiivset mõju looduslikele liikidele

  • Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.

  • Koostöös kohalike kogukondadega suurendame kaitstavate alade pindala Eestis 30%ni maismaa- ja merealadest

  • Puhastame kudekraavide ja -jõgede suudmed setetest ja muudest vee- ja kalaliikumise takistustest, et Eesti kalavarud kasvaksid

  • Kaasajastada loomakaitse põhimõtteid. Anname loomakaitse organisatsioonidele ja kohalikele omavalitsustele rohkem võimalusi loomade väärkohtlemise ennetamiseks ning järelevalve tugevdamiseks

  • Kindlustada looduse ja elurikkuse säilimist meie looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaasajastada kehtivaid kaitse-eeskirju ja – kavasid.

  • Soodustada elurikkuse hoidmist linnades, moodustades rohealadest, -koridoridest ja putukaväiladest ühtse terviku.

  • Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.

  • Hoiame liikide arvukust ja esinduslikkust – eesmärk on tagada head tingimused Eestis elavatele liikidele. Elurikkuse hoidmine peab tagama siin esindatud liikide säilimise. Kiirendame ohustatud liikide ja elupaikade kaitse alla võtmist

  • Tagame, et looduskaitsealade osakaal Eestis oleks üle Põhjamaade keskmise ning metsatagavara ei väheneks.

  • Eesti rahva põliste eluhoiakute osaks on puhta keskkonna ja loodusliku mitmekesisuse hoidmine ning eraomandil põhinev vastutustunne. Looduse taandumine inimese tarbimisvajaduste rahuldajaks on kaasa toonud globaalsed probleemid alates liigirikkuse ja muldade viljakuse vähenemisest kuni saastumise ja keskkonna elamiskõlbmatuks muutumiseni. Okupatsiooniperioodil võõrvõimu rakendatud eraomandi piiramine on kahjustanud omaniku vastutustunnet anda meie rahvuslik rikkus järeltulevatele põlvedele edasi väärtustatu ja hoituna.

Kahjuks teiste erakondade programmides konkreetselt loomi puudutavaid seisukohti ei leidunud.