10 000 uut kassi-koera on pikendanud loomaarstijärjekordi kõikjal Eestis

Viimastel päevadel on ajakirjanduses juttu olnud sellest, et Eestit on tabanud loomaarstide nappus, kuna pandeemia ajal lisandus kodudesse umbes 10 000 uut kassi-koera. Väikeloomaarstidele lisaks napib ka suurloomatohtreid ja järelevalveametnikke.

Kui pealinnas on kõige pikemad järjekorrad eriarstide juurde, mis võivad ulatuda kuni paari kuuni ja üldarstile pääseb enamasti mõne päevaga, siis Eesti suuruselt teises linnas Tartus pääseb Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku peaarsti, ortopeedi ja erikirurgi dr Rainer Hõimu kinnitusel eriarsti juurde paari nädala kuni kuuga.

„Me oleme ainsad Lõuna-Eestis, kes pakuvad ka ööpäevaringset esmaabi loomadele. Esmaabisse sorteerime loomi nagu kiirabi inimesi triaažis seisundi ohtlikkuse järgi, reeglina saab arsti juurde ikka samal päeval. Meil ei ole sellist hulka arste nagu kiirabisarjades, teeme nii kiiresti, kui saame ja jaksame,“ selgitab dr Hõim.

Nagu enamasti Eesti arstid ikka, töötab temagi lisaks Eesti Maaülikooli loomakliinikule ka ühes erakliinikus Viljandis ning kinnitab, et vastuvõtule pääseda soovijate surve on sealgi pidevalt üsna samasugune ehk siis suur.

Küsimusele, kas on mingeid lahendusi peale riikliku koolitustellimuse suurendamise, kas kuidagi saaks tagasi meelitada neid, kel on haridus olemas, aga kes hetkel sel erialal ei tööta, vastab ta, et neid inimesi ei ole tegelikult eriti kuskilt võtta.

„Loomaarsti amet on kutsumus. Kelle jaoks see nii pole või kes vaimselt murduvad, need ei taha reeglina tagasi tulla, aga neid pole ka nii palju,“ ütleb ta. „See töö on emotsionaalselt raske, inimesed oskavad loomaarsti surve alla panna. Lihtne on hakata end süüdi tundma, ikka tahaks ju kõiki aidata.“

Ta kinnitab, et loomade olukorraga silmitsi seismine (kui just tegu pole väärkoheldud loomaga) ei ole nii hull, kuna arstid on harjunud igasuguseid asju nägema. Töö teevad keeruliseks ikka pigem loomaomanikud.

„Me toodame vaimset heaolu, loom on väike terapeut,“ märgib dr Hõim tabavalt. „Ma käin ratsutamas, minu tervis on tänu sellele korras – suhtlemine loomaga annab nii palju.“