Borderkolli on suurepärane karjakoer, keda peeti inimese teenistuses juba 5. sajandil. Nad olid armastatud kaaskonnaks ka inglise kuningannale Victoriale, kes hindas neid erilise taiplikkuse pärast.

Tõepoolest, erinevad uuringud on tõestanud, et borderkollid on suutelised meelde jätma sadu sõnu ning seetõttu on neile omistatud kõige intelligentsema koeratõu tiitel. Keskmist kasvu (turja kõrgus 46 kuni 53 sentimeetrit) koerad on lisaks oma taiplikkusele ka väga inimesekesksed ja kergesti kiinduvad. See omakorda on neist viimastel aastatel teinud n-ö moekoera.

Ometi ei langeta inimesed oma otsuseid alati kõige ratsionaalsemalt, mis tähendab, et nõudluse peale massiliselt juurde toodetud tõust koeri on järjest hakatud ka hülgama. „Borderkollid on koera kohta liiga intelligentsed, seega on neile omased pigem inimesele sarnased hirmud ja maaniad,“ selgitab SrPerro.com.

Ühendus Borders sin Fronteras kinnitab, et borderkollide hülgamine on järsult kasvanud. Paljudel juhtudel on koerad jäetud maha perede poolt, kus kasvavad lapsed, sest hüperaktiivne laps ja borderkolli on ohtlik kombinatsioon. Neil on instinkt karjatada kõike, mis liigub – see kehtib ka laste kohta.

„Väga rahutud lapsed panevad koera kannatuse proovile. Varem või hiljem saab keegi selles suhtluses kannatada ja enamasti on see koer,“ selgitab Borders sin Fronteras. „Borderkollidel on juba olemuselt kergesti erutuv närvisüsteem. Selle tasakaalustamiseks tuleb nendega pidevalt tegeleda, pakkuda neile nii vaimset kui füüsilist stimulatsioonid. Paljudes peredes jääb see paraku tahaplaanile.“

Tõu ülearetamine on kaasa toonud ka selle, et üha enam sünnib defektidega kutsikaid.

Allikas: El Confidencial