Eesti jahimeeste seltsi sõnul on esimesi ärkvel karusid juba märgatud. Enamasti ärkavad märtsi keskel üksikud isendid, kes inimesele reeglina ohtu ei kujuta. Kaugel pole aga ka see aeg, kui emakarud oma poegadega metsa avastama asuvad.

Karupojad sünnivad jaanuaris ning kaaluvad sündides umbes sama palju kui päts Kirde saia. Emakaru sätib nad poolunes nisa otsa ning pojad kosuvad märtsi keskpaigani, mil emakaru ärkab. Kuna pojad on selleks ajaks alles keskmise kaisukaru mõõtu, pole nad veel valmis pesast lahkuma ning poegadega emakaru võib metsas kohata alles aprilli keskel.

Kuna karud on inimpelglikud, siis reeglina eemalduvad nad inimest kuuldes ise. Karupoegadel, kes emast pisut eemal kondavad, veel nii palju oidu ei ole. Kuna emakarul on tugev instinkt poegi kaitsta, siis poegadele ohuna näivat inimest ründab ta hetkegi mõtlemata.

Ehk siis, miks tasub karupoega karta? Sest ega karuemagi kaugel ole.

Kui näed metsas karupoega, mine rahulikult sammul tuldud teed tagasi. Kui emakaru on sind juba silmanud, ära vaata talle otsa ning ära tee lärmi – sedasi annad märku, et oled talle ja poegadele ohuks ning rünnak on kindel.

Praegu, kui emakaru on poegadega alles urus, ära mine võimaliku uru ligidale ega lase ka koera metsas vabalt jooksma. Üks väheseid Eestis toimunud karurünnakuid leidis aset mehega, kes läks emakaru urule liiga ligidale.