Takjakoer - kes ta on ja miks nii juhtub? Üha enam koeri vajab ööpäevaringset seltsi

Lemmikloomade inimlikustamine on viinud olukorrani, kus koer vajab hoidmist ja meelelahutust ööpäevaringselt - omapäi ei oska ta enam toime tulla. Nõnda arenevad Eestis üha jõulisemalt koerahoiuteenused, sest nende järele on suur vajadus. Asi pole lihtsalt pissitamises ja jalutamises, vaid ka koroonapandeemia järel plahvatuslikult kasvanud üksindusahistuses.

„Otsin hoidjat ajaks, mil perenaine peab tööl käima. Ootan oma uuelt sõbralt minuga mängimist ja kallistamist kolmel päeval nädalas,“ sedastab üks kuulutus. Samal ajal veedavad vanamoodsama suhtumisega omanike koerad aastaid üksi keti otsas ning neil veab, kui joogivesi ja ninaesine olemas on.

Loomaarst Kenno Ruul ütleb, et vanus, mil koer ilmaelu ja inimeste elukorraldust omandama peab, on esimesed kolm elukuud. „Ma kahtlustan, et koeri vaadatakse ikka natuke nagu lapsi - loomal ei lasta olla loom. Neid hellitatakse üle, ei anta võimalust iseseisvuda,“ selgitab ta. „Varajane sotsialiseerumine on elus oluline etapp.“