Lapsena ei mõelnud ma kunagi toidule, mida sõin. Kasvasin üles peres, kus süüakse palju liha- ja piimatooteid ning ma ei seadnud seda kunagi kahtluse alla. Alles siis, kui hakkasin põhikooli lõpus ise rohkem uurima, hakkasin oma toitumise mõju loomadele ja keskkonnale nägema.

Sain ajaga aina teadlikumaks lihatööstuste õudustest ja keskkonnakahjudest. Samuti sain teada taimse toitumise kasulikkusest tervisele. Alguses oli see kõik minu jaoks veidi keeruline, sest mul ei olnud tutvusringkonnas ühtegi taimetoitlast, kellelt nõu küsida.

Hakkasin omal käel õppima uusi retsepte ja leidma veganisõbralikke alternatiive ja söögikohti. Muutsin oma tarbimise terviklikult vegansõbralikuks, et ei kasutaks loomseid koostisosi sisaldavaid või loomadel testitud asju nagu šampoonid ja vitamiinid. Aja möödudes märkasin, et mul oli rohkem energiat ning ma tundsin ennast paremini.

Veganiks hakkamine pani mind mõtlema ka sellistele küsimustele nagu jätkusuutlikkus ja loomade heaolu. Valides süüa vegantoitu, saan aidata vähendada toidutootmise negatiivset mõju keskkonnale. Lisaks leidsin uuringud, mis näitavad, et taimne toit pakub mitmeid eeliseid tervisele. Näiteks madalam südamehaiguste ja teatud tüüpi vähirisk. Vegantoidud sisaldavad tavaliselt vähem küllastunud ja transrasvu, mis on seotud südamehaiguste suurenenud riskiga.

Samas sisaldavad vegantoidud tavaliselt rohkem kiudaineid, antioksüdante ja muid südame tervist toetavaid toitaineid. Lisaks on puuviljad, köögiviljad ja muud taimsed toidud rikkad vähivastaste ühendite poolest.

Minu otsuses olla vegan mängib väga suurt rolli loomade heaolu. Tingimused, milles loomi toidu tootmiseks kasvatatakse, on ebainimlikud ning elades maailmas, kus saan teha valikuid, mis ei too kannatusi teistele elusolenditele, valin seda kahtlemata.

Veganiks olemine on olnud minu elus ainult positiivne muudatus, muutes minu maailmavaadet ning andes mulle võimaluse saada teadlikumaks oma valikutest ja nende mõjust teistele. Ma tunnen, et väärtustan looma elu ja jätkusuutlikku elukeskkonda kordades rohkem, kui hommikust singivõileiba.

Käesoleval õppeaastal olen Kadrioru Saksa Gümnaasiumi abiturient ning seoses kooli õppeprogrammiga läbin sel kevadel kogukonnapraktika mittetulundusühingus Loomus. Kogukonnapraktika on kogemusõpe, mille käigus on meil, õpilastel võimalus minna lühipraktikale vabalt valitud vabaühendusse. Minu praktika sisuks on aidata kaasa organisatsiooni sujuvale töö kulgemisele, analüüsida organisatsiooni rolli ühiskonnas ning areneda läbi kaasalöömise ka individuaalsel tasandil.

Vabaühendust valides olin väga rõõmus, kui avastasin MTÜ Loomuse osalejate nimekirjast. Olin selleks hetkeks Loomuse tegemisi juba pikemat aega läbi sotsiaalmeedia jälginud ning tundsin seega organisatsioon vastu koheselt huvi, sest leian, et minu väärtushinnangud käivad käsikäes Loomusele omastega.

Kuid mis Loomus täpsemalt on? MTÜ Loomus loodi 2007. aastal ning on mittetulundusühing, mis tegeleb Eestis loomade heaolu ja õiguste kaitsmisega. Loomuse peamised eesmärgid on võidelda loomade väärkohtlemise, ekspluateerimise ja tapmise vastu ning propageerida taimetoitlust ning loomasõbralikke eluviise. Sealjuures on neil mitmeid erinevaid programme.

Üheks neist on Taimsed Valikud, mis on pühendunud taimse toitumise edendamisele ja levitamisele. Programmi eesmärk on näidata inimestele, kuidas taimse toitumise abil saab parandada tervist, vähendada loomade kannatusi ning kaitsta keskkonda. Lisaks sellele pakub Taimsed Valikud erinevaid praktilisi nõuandeid ja juhiseid, kuidas taimset toitu valmistada ning kuidas tervislikku ja tasakaalustatud toitumist tagada.

Eelmise aasta oktoobris alustas MTÜ Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud projektiga „Kahvliga kliimamuutuste vastu!“ Projekti tegevusi rahastab Aktiivsete Kodanike Fond ning projekti eesmärgiks tõsta inimeste teadlikkust nende toitumisharjumuste mõjust ümbritsevale keskkonnale ning kogu planeedile.

Alates selle aasta märtsist korraldavad nad vähemalt 8 üritust väiksemates Eesti asulates. Esimesed kaks üritust toimuvad juba sellel nädalal, 25. märtsil kell 11 Aruküla Perekeskuses Männikäbi ning kell 16 Kostivere Kultuurimõisas. Üritustel mõtestatakse lahti toidu mõju keskkonnale, isikliku jalajälje mastaapsus ning suunatakse osalejad tegema teadlikumaid valikud toidupoodides.

Leian, et projekt on oluline, sest inimesi suunatakse mõistma, kust toit tuleb ning milline mõju on sellel nii teistele liikidele, keskkonnale aga ka inimkonnale endale. Nimelt nõuab loomakasvatus ja sööda tootmine tohutul hulgal maad, vett ja energiat. See koormab loodusvarasid ning aitab kaasa metsade hävitamisele, mulla degradeerumisele, veereostusele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele. Suured metsaalad raiutakse sageli maha karjamaa ja põllukultuuride jaoks, mis omakorda põhjustab paratamatult elupaikade hävimist.

Liha- ja piimatoodete tootmine nõuab samuti rohkem vett kui taimse toidu tootmine. Kariloomad vajavad joogiks vett ja seda kasutatakse ka loomadele söödava põllukultuuri niisutamiseks, mis koormab mageveevarusid, eriti piirkondades, kus vett enim napib. Samuti suureneb veereostus, sest taimekasvatuses kasutatavad loomsed jäätmed ja väetised võivad sattuda lähedalasuvatesse veeallikatesse, põhjustades reostust ja kahjustades vee ökosüsteeme.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel põhjustavad kariloomad umbes 14,5% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kariloomade toodetud gaaside hulka kuuluvad metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid, mis põhjustavad kliimamuutuseid ja kliima soojenemist. Seesugune nõiaring toimib ka vastupidise protsessina ehk keskkonnaprobleemid mõjutavad otseselt toidu tootmist. Kliimamuutused, saastatus ja bioloogilise mitmekesisuse kadu mõjutavad negatiivselt põllumajandusmaad, loomi ja kalu, mis omakorda mõjutab toidu kvaliteeti ja kättesaadavust.

Seetõttu ongi oluline mõista, et meie toitumisharjumused mängivad suurt rolli meid ümbritseva keskkonna kujundamisel. Tervislikud toitumisharjumused aitavad kaasa keskkonnakaitsele. Taimsetel valikutel põhinev toitumine on seotud väiksema süsinikujalajäljega, mis tähendab, et see on keskkonnasõbralikum kui liha söömine.

Lisaks on tervislikud toitumisharjumused seotud ka parema füüsilise ja vaimse tervisega. Valesti valitud toidud võivad põhjustada kroonilisi haigusi, nagu diabeet ja südamehaigused, mis omakorda mõjutavad inimeste elukvaliteeti ja tervishoiukulusid. Ma loodan, et projekt „Kahvliga kliimamuutuste vastu!“ paneb inimesi oma toitumis- ja tarbimisharjumusi empaatialikuma, teadlikuma ning vastutustundlikuma nurga alt nägema, sest vegantoitumine on oluline isikliku tervise, keskkonnasäästlikkuse, loomade heaolu, kasvava elanikkonna toitmise ja eetiliste kaalutluste jaoks.

  • Kahvliga kliimamuutuste vastu Arukülas (algusega 11:00) saab lähemalt lugeda siit: https://t.ly/vPxR

Kahvliga kliimamuutuste vastu Kostiveres (algusega 16:00) saab lähemalt lugeda siit: https://t.ly/lA84

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid