Lugesin suure hämminguga artiklit, kus loomaarst Kenno Ruul räägib niinimetatud takjakoertest. Mina arvan, et koer, ükskõik kui suur või väike, on võrdväärne pereliige ja tema eest tulebki inimlikult hoolitseda.

Võin julgelt kinnitada, et lapse ja koera kasvatamine toimub samadel alustel. Nende eest tuleb vastutada, hoolitseda, õpetada, koolitada ja pakkuda tuge nii kodus kui ka väljaspool kodu. Neile tuleb selgeks teha, mis on lubatud ja mis keelatud ning neid ei tohi füüsiliselt karistada. Selleks, et hoolealune saaks edasi areneda ja täisväärtuslikult elust osa võtta, tulebki ta viia teiste omasugustega koos mängima või õppima.