Ühe looma elu on selline käitumine juba nõudnud - aastate eest suri põder, kellele oli ohjeldamatult pähkleid söödetud ja kes viimaks lämbus. Ka praegu kestval koolivaheajal on tulnud külastajatelt signaale, et vaatamata keelavatele siltidele püüab mõni end heaks ja südamlikuks pidav inimene ikkagi anda loomapargi asukatele sobimatut toitu, seal hulgas näiteks komme.

„Just leidsime maast avatud tudengieine paki, mis sisaldab pähkleid, rosinaid ja muid kuivatatud puuvilju,“ lausus loomapargi teabejuht Elle Mäerand. „Meie toitmisvõimalust ei paku, aga inimesed võtavad söögi ise kaasa, teadmata mis on metsloomale ohtlik.“

Ta rõhutas, et nende loomapargi elanikke toidetakse regulaarselt ning keegi ei peaks arvama, et vaesed loomad on näljas. „Lõpuks on see kontrollimatu, kes ja kui palju neile süüa annab, loomad söödetakse lihtsalt üle,“ tõdes ta. „Põhjapõdrale ei tee isegi kapsas head, rääkimata kuivatatud ja üle aja säilitatud leivast, mida ka kaasa tuuakse. “

Mäerand lisas, et teinekord kuulevad nad külastajatelt alles väljumisel, kui palju kommi on loomadele söödetud. „Lapsed räägivad välja. Aga kui on reegel, et loomi ei toida, siis nii on! Vahel vaatad, et loomal on midagi viga - samas ei tea, mis on juhtunud.“

Heade kommete puudumine ei puuduta ainult loomade kohtlemist - loomaparki külla tulnud lapsukesed kipuvad üles kiskuma ka lilli ja teisi taimi. „Istutasime krookused maha ja varsti olid need üles kisutud. Pidevalt leiame maast lilli, mis on korjatud ja samasse maha visatud. Oleks siis veel, et viiakse koju ja pannakse vaasi,“ rääkis teabejuht murelikult. „Mõnikord kisub laps lille üles ja vanem vaatab heldinult pealt: küll mul on tore laps!“

Ta nentis, et enam probleeme tekib venekeelsete peredega.

Seega on loomapargil suur palve: jätta nende loodus puutumata ja imetleda seda nii, nagu reeglid ette näevad.