Piits või präänik? Koertekoolitaja selgitab, miks eelistada preemiat karistusele

Sõber koer - hoolimata kasvust, tõust või vanusest - ei vaja karistamist, vaid oskuslikku preemiapõhist treeningut. Preemiapõhine koolitamine on meeldiv ja turvaline. See suurendab koera usaldust omaniku vastu, rõhutab koertekooli Kratt treener Gerda Kosk.

Koertekoolitajate seas on tuntud muhe ütlus: „Alati, kui sa koera õpetad, istub sinu ühel õlal Pavlov ja teisel õlal Skinner“ (ütlust omistatakse Bob Baileyle, kes on loomade treenimise alal superstaar). Vene psühholoog ja füsioloog Ivan Pavlov avastas oma 1890. aastate „koera ja kellukese“ eksperimentide käigus, et koerte süljevool suureneb mitte ainult toidu saabumise peale, vaid ka näiteks heli peale, mis järjepidevalt ennustab toidu saabumist.

Paljudele koeraomanikele on tuttav igapäevane nähtus, kus koer jookseb ootusrikkalt kööki või omaniku juurde, sest söögiaeg hakkab lähenema. Pavlov avastas seeläbi „klassikalise tingimise“ ehk õppeprotsessi, mille keskmes on õppija emotsioonid.