Lahtiselt jooksvad tigedad koerad, rooja sisse uppuvad kassid: loomakaitsjate koostöö omavalitsustega ei suju

Möödunud nädalal kirjutas Delfi Lemmikloom kahest rotveilerist, kes pikemat aega Aruküla elanikke on terroriseerinud. Kahjuks pole see ainus taoline vahejuhtum ning õiget lahendust olukorrale polegi - loomapidamise eest vastutamine on kohalike omavalitsuste õlul, kel aga sageli puudub aeg või motivatsioon sekkuda.

Korduvalt oleme kirjutanud ka loomade väärkohtlemise juhtumitest Eesti erinevates piirkondades. Enamasti on need segunenud sotsiaalprobleemidega: omanik ei tule eluga toime, loomapidamine on sootuks kontrolli alt väljunud, kuid vald, kelle vaateväljas niisugune loomaomanik olema peaks, vaatab toimuvale läbi sõrmede.

„Valdadega kokkupõrkeid tuleb meil sageli ette. Julgen väita, et iga kuu tegeleme mõnega,“ möönab Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.