Eesti kennelliidu juhatuse esimees Karlis Hallik märkis, et tegemist on viimaste aastate suurima võistlusega Eestis.

„Näitusel saavad osaleda koerad kõikidest tõugudest. Iga tõu siseselt on koerad jagatud vanuse järgi klassidesse - alustades beebiklassist kuni veteranklassini välja. Eraldi klass on nendele koertele, kes on juba mõne maa tšempionid ehk tšempionklass. Igas tõus toimuvad ka lisavõistlused: kasvatajaklass, järglasteklass ja paaride võistlus. Kõikide tõugude kaunimad koerad osalevad päeva lõpus toimuval lõppvõistlusel, kus valitakse välja näituse kaunimad koerad,“ selgitas ta.

Hallik lisas, et haruldaste tõugude puhul on konkurents pigem hõre, kuid vaatamata sellele teevad kohtunikud oma tööd tavapäraselt õiglaselt, hinnates tõustandardit, mis on väga täpselt kirja pandud.

Igale tõule on välja antud tõustandard ehk ideaalset koera kirjeldav dokument, kus on detailideni kirjas, milline on konkreetse tõu ideaalne esindaja. Tõustandardis on kirjas ka vead, mida koeral olla ei tohi. Isegi kui võistlusringi läheb mingist tõust ainult üks koer, ei tähenda see, et tema ongi automaatselt võitja ja saab tõu parima koera tiitli.

Eesti Võitja tiitel on Halliku sõnul üks prestiižikamaid tiitleid, mida koeraomanikud enda neljajalgsele sõbrale soovivad võita: „Ühest küljest teeb see koeraomanikule heameelt, et just tema lemmik valiti tiitli vääriliseks, teisalt annab see ka teistele koeraomanikele ja kasvatajatele ning lihtsalt koerahuvilistele sõnumi, et tegu on eeskujuliku ja suurepärase tõu esindajaga.“
Näitusel osales ka koeri, kes on varasemalt erinevate tiitlitega pärjatud. Eesti Võitja konkursil osalesid näiteks ka Eesti koerad, kes pälvisid Euroopa Võitja (European Winner) tiitli maikuus Taanis toimunud European Dog Show’l.

Lisaks võistlusmomendile on koertenäitustel osalemine ainulaadne võimalus kohtuda teiste koeraomanikega, nii Eestist kui ka teistest riikidest. „Koertenäitustel loodud tutvustest võib välja kasvada ka aastatepikkune koostöö ja ka sõprus. Näitusereisid teistesse riikidesse või ka teise Eesti otsa on koeraomanike jaoks otsekui minipuhkus, kuigi mitte tavalises mõttes. Näitusele eelnevad ettevalmistused – koer tuleb näitusevormi sättida, mis võtab mitmete tõugude puhul tunde. Sõitma tuleb sõltuvalt näituse toimumise kohast hakata kas päevi varem või lihtsalt ebainimlikult vara. Kõik see vaev saab aga tasutud mõnusa näitusemelu ja kohtumistega ning kui hästi läheb, siis ka tiitli, rosettide ja karikatega,“ kirjeldas Hallik.

Koertenäitustel on kennelliidu juhi väitel ka oluline sotsiaalne aspekt. Ühest küljest ollakse küll nii-öelda konkurendid, kuid teisalt tegeletakse sama hobiga ja eesmärk on ju ühine - säilitada tõule iseloomulik välimik ja iseloom ning planeerida pesakondi, kus sünniksid terved ja ilusad oma tõu esindajad. Tihtipeale kestavad näitused kaks päeva või kauemgi, mis tähendab, et õhtul pärast näitust on alati võimalust tähistada edukat näitusepäeva ja kohtuda inimestega, keda pole ammu nähtud.

Eesti suurimat koertenäitust ja ka mitmeid teisi Eestis toimuvaid rahvusvahelisi koertenäitusi organiseerib Eesti Kennelliit (EKL), mis on tõukoerandushuvilisi inimesi ja klubisid ühendav organisatsioon.
EKL tähtsaimaks funktsiooniks on kõigi FCI liikmes- ja partnerriikide tunnustatud tõuraamatu pidamine. Tõuraamat on andmebaas, kuhu kantakse tõukoera sugupuu ning tema ja ta eellaste tšempionitiitlid ja töökatsete tulemused ning terviseuuringuid: https://register.kennelliit.ee/
See on koht, kust kutsikahuviline saab nt kontrollida, kas kasvataja, kellega ta suhtleb, on EKLis registreeritud; kas pesakond, mille kutsikaid ta müüb, on registreeritud jmt.
Seda infot saab küsida ka vastavast tõuühingust või klubist:

Iga inimene võib soovi korral Eesti Kennelliidu liikmeks astuda. Liikmelisus tähendab näiteks soodustusi näitustele registreerimise hinnakirjas.

Rohkem infot siit: