Teeme selgeks: kuidas ja miks on hunt metsasanitar?

Hunt on aegade jooksul lisaks kriimsilma ja võsavillemi tiitlitele pälvinud ka nimetuse metsasanitar. Kuidas ta selle ära on teeninud?

Üsna laialdaselt on levinud arusaam, et hundid hoiavad saakloomade populatsioonid tervena - eks seetõttu on nad rahvapärimuses ka nimeks saanud metsasanitar. Samas on teadusuuringuid, mis neid mehhanisme lähemalt uurivad, üsna vähe. On teada, et hundid murravad vanu ja haigeid isendeid (lisaks oportunistlikult ka vasikaid, vältides niiviisi saaklooma populatsioonide vohamist).

Isle Royale’i rahvuspargi teadlased uurisid huntide kommet haigeid loomi jahtida täpsemalt, analüüsides huntide murdmiste seost põtrade vanuse ja osteoartriidi sümptomitega. Osteoartriit on progressiivselt sandistav haigus, mille käigus hävineb liigesekõhr. Vanemate indiviidide seas esineb osteoartriiti suurema tõenäosusega ning vanematel põtradel on haigus ka kaugemale arenenud.

Uuringus leiti, et hundid eelistasid eelkõige vanemaealiste põtrade jahtimist (olenemata osteoartriidi olemasolust) ning vältisid parimas eas täiskasvanud isendeid. Eks vanureid ole hundil kindlasti oluliselt kergem kätte saada. Nooremas eas murtud põtrade puhul torkasid aga silma kaugele arenenud osteoartriidi sümptomid. Just kaugele arenenud osteoartriit (ning mitte kerged ega mõõdukad sümptomid) tegi isegi nooremad täiskasvanud põdrad huntidele haavatavaks.

Isle Royale on rahvuspark USAs, kus on huntide ja põtrade populatsioonide dünaamikat uuritud juba aastast 1958. Kuna suuresti kliima soojenemise tõttu jäid saare hundid mandri populatsioonidest isoleerituks, surid nad inbriidingu sündroomi tõttu vahepeal sisuliselt välja, kuid 2018. ja 2019. aastal viidi saarele Kanada ja USA mandrilt 19 kriimsilma juurde. Vaatluste põhjal valmis uuring põdrapopulatsiooni ja huntide tegevuse seostest.

Allikas: Hunt - Eesti rahvusloom