Saarmas rõdul? Hammustada saanud veeloom suri vaatamata abistaja pingutustele

„Veel mõni aasta tagasi ei oleks ma arvanud, et panen kodustele rõduuksele sildi või saadan SMSi: „Igaks juhuks annan teada, et meil on saarmas rõdul!“ kirjutas Eesti metsloomaühingu vabatahtlik Dagmar Reinolt mõned päevad tagasi sotsiaalmeedias. Vigastatud saarmas pidi kahjuks siiski elule alla vanduma.

Hiljuti jõudis temani läbi metsloomaühingu abipalve: Salmistu külast on leitud saarmas, kes vajab abi, kuna on ilmselt hammustada saanud. „Alguses saime aru, et tegemist on noore loomaga, kuid kui Keskkonnaamet kohale jõudis selgus, et see on suur ja täiskasvanud saarmas. Sabast ninani üle meetri pikk loom ja väga aktiivne. Haavu uurides ja veidi puhastades oli arvata, et teda on rünnanud hüljes. Haavad olid pindmised. Niisiis toodi vee-elukas minu juurde hoiule,“ rääkis ta.

Esmane aktiivsus vaibus ja seetõttu andis pererahvas talle algatuseks lihtsalt rahu, sest nii metsiku looma stress vangistuses on väga suur.

Dagmar lisas: „Metsloomadel ja lindudel on üleüldse suur stress, kui nad satuvad inimeste keskele, ja samas väga väike stressitaluvus. Kui nad on haavatud, võib fataalse lõpu põhjuseks olla ka lihtsalt liigne tähelepanu või aktiivsus nende ümber. Konkreetse looma puhul oli selge, et ta vajab lihtsalt esmalt vaikust ja rahu, sest hirm, valu ja võõrad lõhnad ning vangistus olid muutnud ta väga ärevaks.“

Plaan oli loom juba järgmisel päeval Keskkonnaameti inspektori abiga saata välitingimustesse ja paika, kus on tiik ning talle elamiseks ja taastumiseks kodune keskkond. Kahjuks lõppes saarma elu varem.

„Kas põhjuseks olid ikkagi sisemised haavad või vangistusest tulnud stress ja selle kõige koosmõju, ei saa me keegi kahjuks teada. Kindlasti ei oleks selliste haavadega loom aga iseseisvalt looduses ka kahjuks hakkama saanud,“ selgitas ta.

Dagmar nentis, et vannis pidada poleks looma lõpmatuseni saanud, kuid ta üritas pakkuda parimat loomuomase toidu ehk kala näol. Saarmas vajab hoolt nagu iga teine: et oleks söök ja jook ning vastavalt põhjusele, miks loom metsloomaühingusse sattus, vajalik hoolitsemine, olgu see siis ravi või lihtsalt taastumise näol.

„Haavatud saarmas vajab ravi, haavade puhastamist, antibiootikume ja valuvaigisteid ning vajadusel arsti kontrolli nagu iga teine loom või lind, kes meie juurde sattub. Siinkohal muidugi tuleb rõhutada, et metsloomaühing teeb igapäevaselt koostööd loomakliinikute ning keskkonnaameti ja teiste organisatsioonidega, et loomad saaks professionaalset abi. Ise ei tohi keegi saarmaid ega muid loomi kodus ravida,“ toonitas ta. „Kindlasti on vajalik ka teadmine ja selgus ohtudest, sest tegemist on suurte küünte ja teravate hammastega metsloomaga.“

Saarmaga samal ajal oli Dagmari hoole all veel tihasepoeg, kes suundus edasi uude hoiukoju ja peaks lähipäevil loodusesse tagasi pääsema. „Loomi ja linde ei tohi omavahel samas ruumis hoida ega kokku lasta. Me ei tea kunagi, milliseid haigusi võib keegi kellelegi edasi kanda või kuidas üks või teine oma toakaaslase suhtes käituda,“ ütles ta.

Vaatamata kurvale tõdemusele, et seekord ei õnnestunud saarma elu päästa, teeb metsloomaühing kõik endast sõltuva, et hätta sattunud loomi aidata ning nad hiljem oma loomulikku keskkonda vabastada, et nad oma looma- või linnuelu edasi elada saaksid.

„Metsloomaühing on üks väga suure missioonitundega organisatsioon, kus kõik inimesed teevad oma tööd täiesti vabast tahtest, sest neil on soov aidata, et loodus ja keskkond meie ümber säiliks. See soov ja armastus aidata neid, kes end vahel ise aidata ei saa või kes sageli just inimese tekitatud tagajärgedel satuvad meie hoole alla, on kirjeldamatult suur,“ kinnitas Dagmar. „Selleks kõigeks on aga vaja vahendeid, seega oleme omakorda tänulikud kõigile, kes märkavad ja annetavad, sest ainult nende abiga saame meie aidata.“

Ühingule saab õla alla panna siin: