Nooruke Roberto oli kaotanud oma pererahva ja seikles mõnda aega Rõuge vallas, enne kui varjupaika jõudis. Alguses oli ta vaikne ja mõtlik, oodates, et tema inimesed ta üles leiaksid. Siis aga unustas sõbralike inimeste abiga senise kurbuse ning rõõmustab nüüd alati, kui saab õues mängida ja hullata ning kui sõbrad läheduses on.

Rihmas jalutamise õppis ta ära üsna ruttu ja mõned lihtsad käsud lisaks ka (istu, lama jmt). Üldiselt Robertole teised koerad väga ei meeldi, sest ta nii tahaks olla ainuke oma inimeste läheduses ja tähelepanu keskmes.

Ta teeb oma arvamuse väga selgeks teistele koertele, kes temale osutatavat tähelepanu jagada soovivad. Mõne liigikaaslasega on ta sõbraks ka saanud ja püüab siis ikka sellega sõbralik olla ja mängida. Kassidega Roberto suurt tegemist ei tee, aga kui nad eest joostes teda nagu mängima kutsuvad, siis muidugi jookseb neile järele, sest see on nii lahe tagaajamismäng.

Roberto mäletab hästi, kui tore oli olla oma inimeste lemmik ja elada mõnusas kodus ning ta nii ootab, et leiduks sama lahked inimesed, kes soovivad talle kodu ja tähelepanu ja armastust pakkuda. Sest ta soovib pakkuda omalt poolt ustavust, sõbralikkust ja piiritut armastust mitmekordselt vastu.

Kui soovid Robertoga Varjupaikade MTÜ Võru varjupaigas tutvuda, siis täida esmalt sooviavaldus koera profiilil vajutades „Paku kodu“: https://varjupaik.ee/loomad/rouge-vallast-6