Täiskasvanud karudel on praegu lõppemas jooksuaeg ja iseseisvas elus päris esimesi oma otsuseid tegevatel noortel mõmmikutel on elupaiga otsimise aeg. See tähendab, et neis Eestimaa paigus, kus karusid on, võib neid siin ja seal tavapärasest rohkem välja paista.

Rohkem kui on karusid aastakümnetega juurde tulnud, on tulnud juurde võimalusi igast karuvaatlusest (sotsiaal)meedia sensatsioon teha. Enamus nutitelefoni omavaid inimesi seda võimalust ka kasutavad. Karud ei ole aga selle ajaga oma olemuselt palju muutunud. Nad on ikka metsloomad ja ei hooli inimeste soovist kõike sotsiaalmeedias jagada.

Karuga ootamatult kohtudes, ära kuluta aega karu pildistamiseks või filmimiseks. See võib sinu jaoks ohtlikuks saada.

Metsas käitub metsloom ühtemoodi aga asulasse lõksu sattunud metsloom võib käituda linnas väga ohtlikult. Looma käitumine on eriti ettearvamatu siis, kui emakaru tunnetab ohtu oma poegadele ja võib sellisel juhul inimest rünnata. On ta siis sügaval metsas või asulate läheduses, kuhu jooksuajal emakarud sageli isakarude eest pakku lähevad.

𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐚, 𝐤𝐮𝐢 𝐚𝐬𝐮𝐥𝐚𝐬 𝐬𝐮𝐮𝐫𝐞 𝐦𝐞𝐭𝐬𝐥𝐨𝐨𝐦𝐚𝐠𝐚 𝐤𝐨𝐤𝐤𝐮 𝐬𝐚𝐭𝐮𝐝?

Hoia loomast eemale, väldi temaga igasugust kontakti!

Väldi silmsidet, ära tee järske liigutusi.

Ära tee lärmi.

Taandu rahulikult selg ees. Kindlasti ära pööra loomale selga!

Et karud asulate lähedusse ei satuks, tuleks vältida igasuguse toidu kättesaadavaks tegemist. Viimasel aastal on olnud mitu juhtumit, kus karu on nähtud korduvalt inimasustuse lähedal luusimas ning hiljem on selgunud, et põhjuseks on olnud metsa viidud biojäätmed.

Asulas nähtud karust anna teada riigiinfo telefonil 1247.