Siilipusa MTÜ perenaine Anneli on pühendunud vigastatud või haigete siilide aitamisele. Nende hoiukodus on aastate jooksul leidnud peavarju sajad viga saanud puhisejad, keda tuuakse Siilipusasse teinekord lausa teisest Eesti otsast. Et paremini okaskerade tervisemuredest jagu saada, omandas naine hiljuti koguni loomaarsti abilise kutse.

Niida ettevaatlikult

Kuidas siis oleks targem koduaias talitada, kui niitma justkui ikka aeg-ajalt peab? „Kõige targem oleks enne niidumasina käivitamist kontrollida üle puude ja põõsaste alused, aga ka kõrgemad rohututid, et ega seal mõni siil ei pikuta,“ annab Anneli nõu.

Palavate päevadega võib vabalt juhtuda, et kuskil pikema rohututi varjus mullases augus kõhutabki puhkav siilike nagu kirjamark, esi- ja tagakäpad laiali ning kõht vastu maad. Eriti ohtlik okaskeradele on leviv trend, kus rohi niidetakse trimmeriga maha kord aastas – ja kõrgesse rohtu puhkepesa teinud siilike saab viga või hukkub sootuks.

„Ühest küljest me küll püüdleme rohepöördes vähema niitmise poole ja loome pelgupaikasid näiteks putukatele, aga peab vaatama, et sellega väikeloomi ei hukuta,“ hoiatab Anneli. „Kui on teada, et piirkonnas liigub siile, peaks niitmisel olema väga ettevaatlik.“

Mururoboti ohud

Ka mururobot pole päris ohutu. „Ohtlik on see näiteks väikestele siilipoegadele – mullu näiteks jõudis meile väike siilipoeg üsna ära hakitud seljaga, kes ilmselt oli mururoboti alla jäänud. Pisikesed siilid tõmbavad end ohtu aimates maapinnale kerra ja nii võib robot temast üle sõita.“

Paku vett ja krõbinaid

Kes siilile tahab suupärast pakkuda, võiks õue panna madala servaga veenõu värske veega ja liharikkaid koera- või kassikrõbinaid. Inimese toit, näiteks piim, on Siilipusa perenaise sõnul siilile sootuks kahjulik, toob kaasa tervisehädasid ja nõrga tervisega loom võib hukkuda.

Loobu mürkidest

Siilid on aga ka ise varmad toiduotsijad ja hävitavad aias meelsasati nälkjaid - kui on teada, et siilid külas käivad, tuleks kindlasti loobuda aias teomürkide kasutamisest, samuti ei tohi välja panna toidupalu roti- vms mürkidega.

Sõbralik koer

Siilipusasse on paraku viimasel ajal jõudnud ka rängalt haavatud siile, kelle vigastused pea piirkonnas viitavad hammustusehaavadele. „Võib juhtuda, et siilike asus koera kausist krõbinaid sööma, mispeale koer läks talle kallale,“ oletab Anneli. Et aga koerad ja siilid võivad ka täitsa sõbralikult koos elada, tõestab kasvõi Siilipusa perekoer, keda pisikesed puhisejad eriti ei huvita.

Ära vii teise kohta

„Liigse agarusega ei maksa asuda ka linnasiili ümber asustama,“ hoiatab Siilipusa perenaine inimesi, kes näiteks tänavat mööda vudivat siilikest kohe „paremasse kohta“ transportida tahavad. „Siilil on oma väljakujunenud käigud ja rajad, mis võivad küll meile tunduda talle mittesobivad, kuid ta on harjunud seal oma siiliasju ajama,“ selgitab Anneli. Tegemist võib olla näiteks toidujahil siiliemaga, kelle teise kohta viimine pojad hukka saadab. „Lihtsalt kui siilike on täitsa keset sõiduteed, aidake ta ohutusse teeserva ja lubage tal oma teekonda rahulikult jätkata,“ annab Anneli nõu.

Aeda siilitunnel

Tänapäevased aiad pole oma ehituselt samuti kuigi siilisõbralikud. „Probleemiks on näiteks liiga tihedad suletud paneelaiad – siilike püüab toiduotsingutel silmusest läbi pressida, kuid jääb kinni ja saab rängalt vigastada või sureb,“ räägib Anneli. Lahenduseks oleks tema hinnangul nö siilitunnelid, mis lubaks okaskeradel murevabalt oma trajektooril liikuda. „Suurbritannia, kes on kaotanud suure osa oma siilipopulatsioonist, juurutab siilitunneleid väga agaralt. See eeskuju väärib järgimist,“ tunnustab siilide hea haldjas.

TOETA SIILIDE RAVI:

Siilipusa MTÜ hoole all olevaid abi vajavaid siile saab toetada väikese annetusega.

Siilipusa MTÜ

Swedbank EE582200221082302246

Annetus siilidele